Oma mõju on ka automaatsetel ergutusregulaatoritel (vt Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva amplituudväärtusega. Joule'i integraali arvutamisel automaatse ergutusregulaatori mõjuga tavaliselt ei arvestata ja lähtutakse generaatorite perioodilise ülimööduva ja mööduva voolukomponendi keskmisest ajalisest sumbuvusest ajakonstandiga T. Joonisel 6.6 esitatud kõveratel on aperioodilise voolu ajakonstandiks võetud Ta = 0,05 s ja perioodilise voolukomponendi sumbuvuse ajakonstandiks T = 0,3 s. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 35 Rein Oidram
olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool
Rein Oidram _____________________________________________________________________ I r = -[( U A + U N ) jC A + ( U B + U N ) jC B + ( U C + U N ) jCC + + ( U A + U N )G + ( U B + U N )G + ( U C + U N )G ] = (3.38) = -U f j( C A + a 2 C B + aC c ) - U N j( C A + C B + CC ) - 3U N G = = I me + I C + I G Esimese voolukomponendi (mahtuvusliku) tekitab faasipinge, ning see on seotud elektrivõrgu mahtuvusliku ebasümmeetriaga. Voolukomponendi võib leida ka avaldisest (3.31): I me = -U f j( C A + a 2 C B + aC C ) = U Nt j( C A + C B + CC ) . (3.39) Selle voolu osatähtsus rikkekoha lühisvoolus ei ületa paari protsenti. Teine mahtuvusliku voolu komponent läbi rikkekoha tekib neutraali nihkepinge U N mõjul: I C = -U N j( C A + C B + CC )
Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub 3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub 4) Lahklüliti (ühe pooluseline); lühisvooluringi ajakonstandist = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus- L ja 5) Koormuslüliti; väiksem aktiivtakistus- r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub.
annaabi.ee 
