kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimistkõveralt või tabelist voolukiirus. Tiiviku põhiosad on rootor, kere, pöörete lugemismehhanism ja rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna. Voolukiirusi mõõdetakse sillalt, ripphällist, paadist või nn kaugmõõturi abil. 4) Akustiline kiirusmõõtur Doppleri efektil põhinev seade voolukiiruse mõõtmiseks ja registreerimiseks vees leiduvailt osakestelt peegeldunud ultraheliimpulsside kaudu. Doppler ultraheliimpulss tekitab lainetuse, vooluhulk selgub lainetuse tihedusest ja suunast, mis ultrahelina tagasi põrkub. Katamaraan lastakse sillalt vette, veetakse edasi-tagasi
tuse ja voolu ristlõikepinna kaudu või mahu- muutuvat vooluhulka. Enamasti kasut täisnurkse Mõõtmispunkti asukohta võib määrata mitut või kaalumeetodil. Hüdraulilised meetodid kolmnurga kujulise avaga ülevoolu, mida läbiv moodi. Väikejõe mõõtmislävendisse (ristlõike- tugin hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk vooluhulk Q määratakse ülevoolueelse veekihi sse, milles mõõdetakse voolukiirusi) ehitatakse mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide paksuse H (m) kaudu: Q=1,343H2,47 m3/s. risti voolu purre, sild, rippsild või järskude abil. Elektromagnetilised meetodid seis- Mõõterennil on kitsend, milles vool kiireneb ning kallaste puhul ripphäll. Sügavusi mõõd sillal vad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, veetase seetõttu alaneb. Tekib bjeffide vahe, mida
nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada; ·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest mitmekihiline rajatis; suhteliselt odav ehitada; ·c kivilävedest tehiskosk Kalaramp ·Et võimaldada vee-elustiku rändamist, võib vähemalt osale paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi. Kalaramp on ehituse ja toime poolest sama mis tehiskosk, ei hõlma aga kogu voolusängi laiust. Kalapääsude liigitus - tarindkalapääsud ·Tiigikaskaad
(joonis 3.8). Ööpäeva keskmised, kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta miinimum- ja maksimumtasemed avaldatakse aastaraamatus. Vee sügavuse mõõtmine Vee sügavuseks loetakse veepinna ja põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine Voolukiirusi mõõdetakse peamiselt vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. Jões või ojas on voolamine alati turbulentne ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskväärtuse ümber, mida nimetatakse keskmiskiiruseks. Seda kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse saamiseks on vaja, et mõõtmine kestaks 60–100 sekundit. Mõõtmiseks kasutatakse enamasti hüdromeetrilisi tiivikuid, harvem ujukeid