4. Milliseid kunstiliike mõjutas juugendstiil? Kust pärineb stiili nimetus? Millised olid juugendstiilile iseloomulikud tunnused? Tooge näiteid kunstnikest ja nende loomingust! (lk 19-22) Juugendstiil mõjutas arhidektuuri, sisekujundust, mööbli-, ehete- ja klaasikunsti, keraamikat, graafikat ja maalikunsti. Nimetus pärineb Saksamal ilmunud ajakirjast „Jugend“, mis uur stiili propageeris.Iseloomulikud tunnused: eelistati uudseid ümaraid vorme, voolujoonelisust ja dekoratiivsust. Põhines suuresti käsitööl, pööras suurt tähelepanu välistele kontuuridele, suurussuhetele ja materjali sobivusele, aga ka toote otstarbele. Näited: Peterr Behrens firma „aeg“, elektrikann 5. Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) Väga ei mõjutanud. Georg Mellat kavndas siiski 1902 a Tartu Eesti üliõpilaste seltsi hoone, millel oli üldkultuuriline tähtsus… 6. Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted
Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist. Kuigi art nouveaule peetakse kõige iseloomulikumaks voolujoonelisust, on selles kasutatud ka palju nurgelisi vorme. Seda just eelkõige Sotimaal ja Austrias. Sellele stiilile oli iseloomulik moodsate tööstuslike motiivide ja moodsate materjalide (arhitektuuris näiteks paljas raud) ülekandmine kunsti. 3 Peamisteks teemadeks on toretsevad linnud ja lilled, erinevad putukad ning ilusad jumalannalikud naised. Väga palju on kasutatud abstraktseid jooni ja
Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga, aitab ujujal õppida õiget veetunnet. Treener võib paluda ujujal ujuda ühe otsa tõmmetega käed väljaspool kehaliini, seejärel ühe otsa käetõmbed keha all ning lõpuks sooritada üks ots käetõmmetega keha alt väga keha lähedalt. Sportlane õpib tõmbe tunnet erinevatel viisidel. Nad avastavad õige tunde, sooritades esmalt valel viisil. Teise näitena sellest õppimise meetodist võib kasutada voolujoonelisust. Treener laseb ujujal seinast ära tõugata nagu meritäht, tõugates seinast ära käed õlgade laiuselt, ning seejärel tõugata seinast ära käed üksteise peal voolujoonelises asendis. Paljud lapsed teevad algul asju valel moel kui osana loomulikust õppeprotsessist. Seejärel, tehes seda hiljem õigesti, mõistavad nad kasutegurit (eelist). Enamus siiski enne ebaõnnestuvad, seejärel õnnestuvad (saavutavad edu). Võitjad ei nõustu kaotusega ning nad liiguvad edasi edu otsima
ja tema töö vaid Jumala instrumendiks. Samas jällegi ei ole Jumal ise ,,kurja instrumenti" kasutades kuri, vaid lihtsalt ,,varjub" selle taha, et meid proovile panna ning tugevdada, sest mis ei tapa, see teeb tugevamaks. Mõttekäik on selgepiiriline, voolav ning pakub piisavalt ammendavaid selgitusi keerukatele eksistentsiaalsetele küsimustele, millega kirikus Lutheri kõnet kuulavad inimesed iga päev silmitsi pidid seisma. Ei saa salata sellise narratiivi elegantsi ja voolujoonelisust, samuti paradoksi meisterlikku kasutamist. Ainus, mis küsimusi tekitab, on ,,kurja instrumendi" idee iseenesest. Sellist ,,eesmärk pühendab abinõu" mõtlemist on inimesed harjunud pidama jesuiitlikuks kahepalgelisuseks. Kas sellist praktikat saab omistada Jumalale, kes on Kristuse sõnutsi (Jh 14:6) Tee (ehk õiged teguviisid) ja Tõde (ehk siis ühemõtteline reaalsus). Nii tundub, et Lutheri hea ja kurja käsitlusel on omad kitsaskohad, kuid tervikuna on tegemist
annaabi.ee 
