********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks
t dqsis=dqvälj. Järelikult peab sõlme sisenevate voolude summa võrduma sõlmest väljuvate voolude summaga. Kirchhoffi esimene seadus. Mingisse sõlme sisenevate voolude ja sealt väljuvate voolude algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoor- jõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n on ahelas sisalduvate vooluallikate ja m ahelas sisalduvate tarbijate arv. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Iga vooluallika elektromotoorjõud tuleb võtta märki arvestades kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga, siis lugeda elektromotoorjõud positiivseks. Sama on mingit tarbijat või vooluallikat läbiva vooluga
elektromotoorjõudude vahel: 1 2 I1 R1 I 1r1 I 2 R2 I 2 r2 . Analoogilise valemi võime sama loogika järgi välja kirjutada nii vaadeldava vooluringi mistahes suletud ahela jaoks kui ka suvalise suletud vooluahela jaoks. Saame Kirchhoffi teise seaduse. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoorjõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n n m i ii ri I j R j , i 1 i 1 j 1 (13.5) kus n on ahelas sisalduvate vooluallikate ja m ahelas sisalduvate tarbijate arv. Iga vooluallika elektromotoorjõud tuleb võtta märki arvestades – kui selle suund ühtib
osa koos esimese diafragmaga. t j Vooluallikad ja -tarvitid ühendatakse omavahel ühe- juhtmeskeemi järgi (joon. 36), kus teise juhtme ülesannet täidab kere, s. o. sõiduki omavahel ühendatud metallosad. Seejuures on vooluallikatel kerega ühendatud miinusTM ELEKTRISEADMED klemm (varem plussklemm). Mootorrataste ja motorollerite peamine vooluallikas on Üldteatmeid. Mootorratta, motorolleri ja mopeedi elektri- generaator, mis toidab mootori töötamisel kõiki voolutar- seadmed rühmitatakse sõltuvalt nende ülesandest järg- viteid
annaabi.ee 
