lihtlabased ja ei ole mitte kuidagi paremad kui kingsepad. Lõpuks andis isa Michelangelo soovile järele. 1488. aastal sai 12aastasest Michelangelost Chrilandaio õpipoiss. Poisi tööd olid nii head, et Chirlandaio hakkas oma õpilase annet kadestama. Michelangelo hakkas aga rahutuks muutuma, ta hakkas huvi tundma skulptuuri vastu, kuid maalitöökojas ei saanud ta kivitahumist õppida. Peagi lahkus Michelangelo Chirlandaio töökojast ning hakkas tegelema savist skulptuuride voolimisega. 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor. Ta oli 17 aastat vana ja töötas võimuka patrooni alluvuses. 1494. aastal kogunes Prantsuse kuninga Charles VIII juhitud armee linnamüüride taha ja ähvardas linna vallutada. Paljud inimesed, nende hulgas ka Michelangelo, põgenesid Firenzest. Michelangelo läks Venetsiasse. 1497 aastal tellis Prantsuse saadik kardinal Jean Bilheres de Lagraulas
ÜHIS/LIIKUMISMÄNG. 4. Varsti jäetakse autod kõrvale ja minnakse kolmanda lapse juurde klotsidega mängima. Lapsed naudivad koos ehitamist ja suhtlevad omavahel lärmakalt. ÜHIS/EHITUSMÄNG 5. Mõne aja pärast lahkub Markkus mängust ja siirdub tualetti. Tagasi tulles siirdub ta mängunurka, et seal üksinda klotsidega mängida. Ta tegutseb seal niikaua, kuni algab hommikuring: ÜKSIK/EHITUSMÄNG 6. Peale hommikuringi tegeleme toonekure voolimisega. Ka Markkus osaleb rõõmuga selles tegevuses: MITTEMÄNGULINE TEGEVUS. 7. Seejärel siirduvad lapsed liikumistundi. See tekitab Markkuses elevust. Rõõmsalt osaletakse õpetaja poolt ettenäidatud liikumismängus: KÕRVU/REEGLIMÄNG 8. Peale liikumistundi läheb Makkus õue. Õues võtab Markkus palli ja hakkab sõbraga joostes palli mängima: ÜHIS/LIIKUMISMÄNG. 9. Varsti teeb sõber ettepaneku minna mängima liivakasti. Seal mängitakse õhinaga ja ühiselt
isa omast. Selline eraldumine või iseseisvumine viib tõelise eneseteadvustamiseni, mis tagab baasi autonoomsuseks. Selline autonoomne inimene on võimeline võtma täielikku vastutust oma elu eest. Ta võib nautida üksiolemist tundmata üksindust ja meeleheidet. Tal on julgus olla üksi ilma, et tunneks end kaotsiläinud või hüljatuna. Kunstilised harjutused, mis aitavad inimesel liikuda tõelise eneseteadvuseni nõuavad osalejatel kujutleda kriitide või voolimisega talumatut üksindustunnet, mis on põhjustatud lähedase ja kalli inimese kohalolu puudumisest. Järgneval joonistamisel või voolimisel kirjeldab indiviid aga sellist tüüpi üksindust, mis võimaldab enesele eraldatud ruumi, vabadust pealetükkivusest ja võimalust valida endale ükskõik milline tegevus, muretsemata teiste süüdistuste või kriitika pärast. Selliste söejoonistuste ja voolimiste võrdlev ja sümboolne, erinevate staadiumite tõlgendamine võimaldab
Kinnistamine: Hakatakse mängima õppemängu. Kutsutakse klassi ette kaks last. Ühele suur ja teisele väike pall. Ülejäänud lapsed tõusevad püsti ja need lapsed, kes palli said, need viskavad palli teistele. Kõige pealt viskab üks ja kes püüdis kinni, siis see ütleb, kas ta püüdis suure või väikse palli. Kui õigesti vastas, see saab istuda. Vahepeal tuleb lapsi kiita, kui ta õigesti vastas. Kui palli mäng on läbi ja kõik on istuda saanud, siis jätkub töö plastiliinust voolimisega. Õpilased peavad voolima ühe suure ja väikse kera. Õpetaja peab plastiliini enamusele pehmeks mudima. Töövõtted: kinnistati suurem-väiksem suhet, praktiline tegevus mille käigus arendatakse motoorseid oskusi. Kokkuvõte: Vaadatakse, mida lapsed voolisid ja kiidetakse, kellel on kõige ilusamad ja ümmargused kerad. Ei tohi kritiseerida lapse tööd vaid öelda, et ta peaks rohkem püüdma. Tuleb teha ka kokkuvõte, mida lapsed õppisid tunnis
annaabi.ee 
