hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli (f) Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja 62. Millised vajalikud kontrollid peaks tegema esialgne tsentri asukoht ja raadius. Peame leidma vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks gravitatsioontugiseinte arvutamisel (6) koha, kus F on kõige väiksem. Savipinnase voolavusarvu ja plastsusarvu puhul Kõigil gravitatsiooniseintel peab olema piisav 71. Milline on liivast nõlva maksimaalne on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud varuga tagatud: kaldenurk kui nõlvast voolab vesi välja? voolavuspiiri 1. seina püsivus ümberlükke vastu Kui pinnase tugevus on määratud ainult
Seetõttu kasutatakse antud näitajat laialdaselt pinnaste klassifitseerimisel. "Ajutised juhised..." (1966) järgi määras savipinnase liigi plastsusarv (tabel 2.8). IL määrab savipinnase oleku, tema konsistentsi . Kui IL < 0, siis on pinnas kõva. Kui IL on vahemikus 0 kuni 1 on pinnas plastne ja juhul kui IL > 1 voolav (joonis 2.16). Täpsem savipinnaste oleku liigitus "Ajutiste juhised..." (1966) järgi on toodud tabelis 2.9. Tabel 2.9. Pinnase jaotus voolavusarvu järgi. Nimetus Voolavusarv IL Kõva <0 Poolkõva 0 - 0,25 Sitke > 0,25 - 0,5 Poolpehme > 0,5 - 0,75 Pehme > 0,75 - 1,00 Voolav > 1.0 wP wL w 0 1 IL Kõva Voolav Plastne Joonis 2.16 Savipinnase oleku sõltuvus veesisaldusest ja plastsuspiiridest Tabel 2.10. Pinnase jaotus voolavuspiiri järgi
järel vaiapea paigutiste ja seal tekkivate pingete mõõtmiseks ning andmetöötluseks eriaparatuuri. Meetod on tavalisest dünaamilisest meetodist tunduvalt usaldusväärsem · Kandevõime määramine pinnase tunnusomaduste alusel Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks. Savipinnase voolavusarvu ja plastsusarvu puhul on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud voolavuspiiri. Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega · Kandevõime määramine surupenetreerimise andmete alusel. Vaia kandevõime määratakse vaia otsa ja külje vastupanu valemiga: qb ja qsi määratakse penetromeetri otsatakistuse qc ja meetodist olenevalt ka penetromeetriga mõõdetud külje vastupanu alusel. Roomelävi - on lineaarne sirgjooneline sõltuvus vajumi ja koormuse vahel
keskmiselt kokkusurutav 5 < E < 15 MPa, 3.vähe kokkusurutav serva all. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka paraboolset suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis E > 15 MPa, pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel. Voolavusarvu järgi on Eestis pinnased jaotatud järgmiselt: 1.- kva IL 0 , keskkoha all. Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti Silindri külgpind ja otspinnad võtab vastu kindla valemiga arvutatavad 2.poolkõva 0 < IL 0,25 , 3.sitke 0,25 < IL 0,50 , 4.poolpehme 0,50 < süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on
Savi Kerge 17 < Ip 27 Raske (rasvane Ip > 27 IL määrab savipinnase oleku, tema konsistentsi . Kui IL < 0, siis on pinnas kõva. Kui IL on vahemikus 0 kuni 1 on pinnas plastne ja juhul kui IL > 1 voolav (joonis 2.17). Täpsem savipinnaste oleku liigitus "Ajutiste juhised..." (1966) järgi on toodud tabelis 2.9. Tabel 2.9. Pinnase jaotus voolavusarvu järgi. Nimetus Voolavusarv IL Kõva <0 Poolkõva 0 - 0,25 Sitke > 0,25 - 0,5 Poolpehme > 0,5 - 0,75 Pehme > 0,75 - 1,00 Voolav > 1.0 Eesti projekteerimisnormides on savipinnast iseloomustatud voolavusarvuga (tabel 2.10) 16 Tabel 2.10
annaabi.ee 
