Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt). 46. Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? voolutugevus V sõltub arteriaalse ( ka venoosse) osa keskmise rõhkude vahe p suhtest voolamistakistusega R veresoonte vastavas piirkonnas. Voolutugevus on määratud veresoone ristlõiget voolava vere ruumalaga ajaühikus. Voolamistakistus on omadus takistada voolu liikumist, on kompleksne suurus ja ei ole vahetult mõõdetav. Seda arvutatakse veresoonestiku kahe punkti vahelise rõhugradiendi ja voolu ruumkiiruse kaudu
Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas(kõige olulisem mõõtmatusuurus vedelike dünaamikas). Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega(sõltub mõjuvast inertsijõust ja takistavatest jõududest). See arv ongi inertsi ja viskoossus suhe ja seda kasutatakse juhul kui on vaja kindlaks teha kas vool on laminaarne(madal arv) või turbulentne(kõrge arv) 58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60
poolt. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest madalama rõhuga piirkondadesse. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu (tuleneb sisehõõrdumisest). Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane verevarustus olema paindlikult reguleeritud. Voolutakistus sõltub: veresoonte arvust, piikusest, läbimõõdust, hargnemisest ja vere viskoossusest. voolutugevus = rõhkude vahe / voolamistakistus V = dP/R Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud). Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline raadiuse neljanda astmega. Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses. Kapillaarid on küll väiksema läbimõõduga veresoones, kuid nende üldristlõikepindala on 25 korda suurem, kui arterioolidel.
annaabi.ee 
