Anete Palmik 11a Jaapani tarbekunst. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Jaapanis valmistati tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust ning need on rikkalikult ja peenelt kaunistatud. .Eseme kompositsioon lähtus materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige . See on
Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli plaatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne
arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne
annaabi.ee 
