puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
vooderlauale. Tööd majal hakkasid pihta sellega et tuli vana voodrilaud seinas maha võtta. See järel tuli maja soojustada tuuletõkkeplaadiga. Ja tuuletõkkeplaadi vahed ehk vuugid tuli macroflexi täis lasta. Siis tuli tuuletõkkeplaadi peale roovitusliist kuhu tuli omakorda peale uus voodrilaud. Voodrilauad panime seina umbes 2 sentimeetriste vahedega. Ja vahede peale tuli omakorda distants liist. Samas tuli arvestada ka sellega et voodrile jääks ka tuuldumis võimalus. See sellepärast et niiskus saaks kenast ära kuivada kui see peaks tekkima kas seina vahele või puidule. Peale selle tuli meil ka renoveerida veel maja vundamenti. Seal vundamendis oli kohti kuhu oli niiskus ja vesi vahele saanud ja ilmastiku tingimustel oli vundamenti tekkinud augud ja praod. Augud ja praod tuli uuest täita ja vundament ülekrohvida et ikka asi jääks ilus. Eks iga maja vajab kunagi renoveerimist ja remonti
ületõmmatud puunööbid. Tagaküljel olev värvli lõhandik linase paelaga kinni köidetud. Vatt õmmeldi samuti kui püksidki lambapruunist või mustast villasest riidest. Ida Saaremaal oli 19. sajandi keskpaigas kandma hakatud püstkraega lühikest vatti. Hõlmad kinnitati neil ühe või kahe tina või vasknööpide reaga. Vest õmmeldi lambamustast villasest kangast valgele linasele voodrile. Püstkrae kinnitati 2 vasknööbiga. Mõnel vestil olnud üks, mõnel kaks rida nööpe ees, seljatagunegi olnud mõnel linasest, mõnel hõlmariidest. Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar, lakk. Lakk tehti lambapruunist vildist, 6 cm laiuse äärega, rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka linast tuttmütsi ning murumütsi. Jalas valged, pruunid või hallid villased sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud
laius 120195 mm paksus 18, 21 mm laius 95, 120 mm paksus 18, 21 mm laius 95120 mm MUUD SISEVOODRIPROFIILID LIISTUD Voodri äärte katmine liistudega annab voodrile viimistletud ilme. Poolvoodri ülaääre katmine peidab ka väiksemad paigaldusvead. Liistu on lihtsam paika panna, kui ühe pika liistu asemel kasutate seina või lae ulatuses kaht lühemat liistu. Enimkasutatavad Katteliistud põrandaliistud 12 x 42 mm 12 x 32 mm 12 x 42 mm 12 x 32 mm 8 x 28 mm
ruudukujuline rätt, mis ääristati narmastega. Seda kanti kolmnurkseks kokkumurtuna. 5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks
rippuma. 19. sajandi alguses tuli Järvamaal naiste peakattena moodi siidist katteriidega pottmüts. Esialgu kanti neid veel kõrvuti tanudega, sajandi teisel poolel muutus aga pottmüts valitsevaks. Pappalusel siidist pealisriide ja puuvillasest riidest voodriga pottmüts koosneb ääre- ja kuklatükist . Voodril ja papil lõigata äär ühes tükis, pealisriidel kahes osas, nii et eesõmblus jääb diagonaalsesse riidesse. Pealisriidele ja voodrile anda juurde piisavalt õmblusvaru. Mütsile ümarama kuju andmiseks kinnitada papi külge vatti (soovitav marli vahele traageldatult). Kuklaosale panna vatt üles (paksemalt) ja külgedele (õhemalt). Taha sissemurtavate voltide kohale vatti mitte panna. Seejärel asetada vateeritud voltide kohale pealisriie, alla vooder ning traageldada mõlemad riided ümber papi servade omavahel kokku. Nüüd murda sisse kuklavoldid, nii et voldipõhjad jäävad pahupoolel vastamisi
annaabi.ee 
