Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena. Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Selektiivklaas-klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud. Optiline-ja kristallklaas- valmistatakse läätsi, prismasi ja teisi optiliste seadmete osi. Optilised klaasid liigitatakse kroonklaasideks, okdavklaasideks ja flintklaasideks(kallim) mõlemaid kasutatakse optikas.
SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas?
Klaasi värvust mõjutavad kõige rohkem mitmed metallide ühendid (mangaani-, koobalti-, kroomi- jne ühendid). Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel Uliõhukese tooniva kihiga. Tripleksklaas on kolmekihiline. Kähe klaasi vahele liimitakse sünteetiline kile. Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi koos. Vooderdusklaasina käsutatakse harilikku akna- või vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi käsutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Karastatud klaas saadakse klaasi kuumutamisel 6OO...7OO°C juures ja sellele järgneval järsul jahutamisel õhus. Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele temperatuuri-muutustele. Klaas tuleb mõõtu lõigata enne karastamist. Välisõhk Siseõhk Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise
hoonetes. Värvilised klaasid. Seda saadakse värviandva toorainega. Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel õhukese tooniva kihiga. Tripleksklaas. See on kolmekihiline klass. Kahe klaasi vahele liimitakse sünteetiline kile. Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi osad koos. Vooderdusklaas. Seda tehakse harilikust akna- või vitriiniklaasist. Klaasi tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse hoonete välisvoodriks. Vahel kasutatakse ka sisetöödel. Karastatud klaas. Seda saadakse klaasi kuumutamisel 600...700ºC juures, millele järgneb järsk õhus jahutamine. Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele temperatuurimuutustele. Enne karastamist tuleb klaas vajalikku mõõtu lõigata. Selektiivklaas. Selle puhul on klaasi ühele pinnale kantud õhuke metalli- oksiidi kiht, mis laseb läbi päikesesoojuse. See ei lase aga läbi toast tulevat
annaabi.ee 
