Hiljem kui toimus Ameerika ja Nõukogude Liidu kirjastajate kohtumine anti see raamat ikkagi välja. Vonneguti raamatuid avaldati ka Nõukogude Liidus. Ta kirjutas ainukese populaarse ameerika sõjaromaani, selles raamatus Kurt mainis nii venelasi kui ka Nõukogude Liitu. Kurt Vonnegut ise ütleb, et ta on humorist, mis tähendab inimest, kes üritab käituda võimalikult häst, ilma et ta teispoolsuses loodaks selle eest tänu või kardaks karistatud saada. Kurt Vonnegutile ei meeldi Ameerika president Georg Bush. Ta isegi lisab, et tal on ebameeldiv elada sellises riigis ja jõhkra rahva keskel. Kui ta saaks siis ta paluks tal oma kohalt taanduda. Vonneguti arust pole Bush maailma päästmise jaoks kompetentne. Talle oli õnn elada Franklin Roosevelt ajal, sest ta hoolis teistest. Kõige kehvem president oli tema arust Georg Bush. Kurt kirjeldas teda konkurentsitu, asjatundmatu ja ajaloost mitte midagi tundva inimesena.
sisu tõttu ei taha siiski üle "nelja" panna. Teksti võib ju huviga lugeda, kuid nautida seda vähemalt mina ei mõista. Suurepärane, eriti keeleliselt. Kusjuures tean yht semiootikut, kes luges tõlget ja virises. Et ikka kole jabur ja segane. Uurimisel selgus - tyyp ei oska vene keelt. Jajah, intjuligent... :P Kadunud peatyki saladus peitub ilmselt eelnevas nimekirjas - yldiselt tunnustatud ulmetekstid on tavaliselt puust ja punased. Vähemalt pealispinnalt. Seengi saab aru, et Vonnegutile ei meeldi sõda, Orwellile ei meeldi riiklik jälitustegevus (ja, teise raamatu põhjal, väiketalunduse allakäik) ning Burgessile kuritegevus. Aga see ylearune peatykk teeb asja liiga segaseks. Ei ole meile selliseid vaja, raamat olgu lihtne, selge ja kasvatuslik. Film, kusjuures, eksib minu maitse jaoks liialt omaaegsesse esteetikasse, Rubriku Kubriku suurtesse puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide
koledaks ja hirmsaks kohaks. Seetõttu üritas Eliot oma sümpaatsuse ja sõbralikkusega teha maailma veidikenegi paremaks paigaks. Näiteks kui Eliot suhtles Billy emaga, siis ta nimetas teda kullakeseks ja alustuseks küsis „Kuidas sa end täna tunned?“. Ma usun, et kui maailmas kõik inimesed samamoodi viisakalt ja heatahtlikult suhtleksid, siis oleks meil tõesti palju parem elada. 19. Kuidas muudab teos „Evangeelium kosmosest“ piibli Jeesuse-lugu? Miks on usuteema sinu arvates Vonnegutile oluline? Uus Testament õpetas: „Enne kui sa kellegi tapad, tee absoluutselt kindlaks, et tapetaval ei ole mõjukat suguseltsi.“ Teoses „Evangeelium kosmosest“ aga heidab ette, et see õpetab kristlastele julmust. Seetõttu jutustatakse Jeesuse lugu nii, et algus oli Jeesus tähtsusetu hulgus, keda taheti risti lüüa, kuid Jumal sekkus vahele ja ütles: „Nüüdsest peale karistan ma rängalt igaüht, kes piinab mõnd hulgust, kellel ei ole mõjukaid sugulasi“. See õpetabki
annaabi.ee 
