jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Aja jooksul on dioksiinid sattunud meid ümbritsevasse keskkonda (sh veekogud), kandudes sealtkaudu ka toiduahelasse. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. 22. Mükotoksiinid (aflatoksiin, ohratoksiin, zearalenoon, patuliin, vomitoksiin, fumonisiinid) Mükotoksiinide all mõistetakse toidul ja söödal kasvavate seente poolt produtseeritud toksiine ehk mürke. Mükotoksiinid on seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: Aflatoksiin Ohratoksiin (OTA) Zearalenoon (ZON või ZEN) Patuliin Vomitoksiin (DON) Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid
dirröa, anaalprolaps, tiined loomad aborteeruvad, viimaks tekivad konvulsioonid ja surm saabub 48 h jooksul. Äge vorm on iseloomulik vasikatele vanuses 3-6 kuud (Radostits, Gay, Hinchcliff , Constable, 2006). Paljud uuringud osutavad, et looduslikult saastunud sööt on toksilisem kui puhastatud aflatoksiin. Mõju vatsa seedeprotsessidele on erinevates uuringutes olnud vastuoluline (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.2. Deoksinivalenool DON on nn vomitoksiin monogastrilistele loomadele, mäletsejalistele peetakse aga väheohtlikuks, kuna see konverteeub vatsas pea täielikult vähemtoksiliseks metaboliidiks DOM. Täiskasvanud veis talub kuni 8,5 mg/g söödas toksiini mitme nädala kestel ilma eriliste tervisehäireteta. Siiski tõuseb söömisjärgne ammooniumi konsentratsioon vatsas (Fink-Gremmels, 2008), langeda võib piima rasvaprotsent, piimatoodang ei pruugi langeda. Naturaalselt saastunud sööda söötmise korral
produtseerivad ligikaudu 120 erinevat seent või hallitusseent. Paljude korral pole nende mõjusid täpsemalt uuritud. Levinuimad mükotoksiinid pärinevad perekonna Aspergillus liikidest A. flavus, A. parasiticus, A. nomius (aflatoksiinid), A. ochraceus või A. melles (ohra-toksiinid), A. versicolor või A. nidulans (sterigmatotsüstiin) ning perekonna Fusarium liikidest F. graminearum (zearalenoon e. fusariotoksiin F2), F. oxysporum või F. tricinctum (fusariotoksiin T2) ning F. roseum (vomitoksiin). Aflatoksiinid on sarnaste struktuuridega kondenseeritud dihüdrofuraani domääni sisaldavad kumariinide derivaadid. Nelja põhilist aflatoksiini B1, B2, G1 ja G2 , (tähed B (blue=sinine) ja G (green=roheline) näitavad vastava aflatoksiini laigu värvust TLC plaadil selle kiiritamisel ultraviolett-kiirgusega), toodavad mikroseened taimses soodas või toidutoormes, mida pole pärast lõikust piisavalt kuivatatud ja mida on hoitud suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Kõige
annaabi.ee 
