4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti.
-ei ole nii matemaatilised, maalitakse tuginedes enda -Kasutatakse palju asümeetsiat vaatest(realistlikum) -Interjöör on ülevoolavalt kaunistatud ja toretsev Itaalia: Jan van Eyck Maderna- Santa Susanna kirik- 2 voluuti, 2 korrust ''Mees punase turbaniga''- autoportree- tahvel Bernini- Rooma Peetri kirik- kuulus ''Arnolfini abielupaar''- koduperenaised, mees+ rase naine+ Prantsusmaa: koer-tahvel Louvre Loss- 2 korrust, igalt poolt samamoodi, ühekõrgusega ''Ghenti altar''- raamide sees, tahvel Versailles- 3 korrust, katusel kujukesed teatud vahede tagant,
Luxori ja Karnaki templid 8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. 9. Kreeka kunsti 3 perioodi: 1) arhailine, e. Vana aeg 2) Klassikaline e. Õitseaeg 3) hiline e. Hellenistlik 10. Kreeka jagunes ehitusliigi sambatena ja need oli Dooria, Ioonia ja Korintos, Dooria oli kõige massiivsen ja peamiseks omapäraks oli kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine ruut alumine ring, Dooria sambal puudus baas. Ioonial oli 2 voluuti millel oli inime ja loom kujutisi. Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad. 11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi- marmor. Sidumiseks kasutatu metalseid klambreid Kuulsamaid Nike tempel, Poseidon tempel. 12.Karüatiid marmorist naisekuju katust kandva sambana e. Naisekujulinesammas. 13.kore- riides naisfiguurid
o Tüvi on kaunistatud kannelüüridega, doorial on need väga laiad, neid on umbes 16, sammas on veidikene paisutatud keskosast, et kaugelt vaadates oleks sammas ühtlane. o Dooria sambal puudub baas. o Friis koosneb triglüüfist ja reljeefidest. o Ehhiin ümar kiviplaat o Abakus nelinurkne kiviplaat. · joonia o Kapiteel on kaunistatud rikkalikumalt, kus on kaks VOLUUTI - keerukujuline kaunistus. o Friis koosneb inim- ja loomreljeefidest. · Korintos o Kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente. o Pikad ja sihvakad. o Friis on taandarenenud, on näha hammaslõiget ja kujutised on enamjaolt kadunud · Dooria ja joonia sambad on kaks kõige levinumat liiki. Nende nimed lähtuvad hõimude nimedest
annaabi.ee 
