Himmler juhindus täielikult SSi lipulausest: "Kes endaga karmilt ringi käib, võib seda ka teistega teha." Just nimelt Truu Heinrich, kergesti mõjutatav Hitleri käskude täideviija, praktiseeris viimastel sõjakuudel kahepalgelist meeleheitepoliitikat. Selle poliitika üheks osaks olid koletud ettevõtmised http://www.abiks.pri.ee nagu Volkssturm ja Werwolf. Salakõneluses Läänega pakkus ta samal ajal aga Saksamaa kapitulatsiooni. Himmler ei teadvustanud endale oma massimõrva sünonüümiks saanu staatust. Lõpptulemusena reetis ta füüreri, nagu ta üheteistkümne aasta eest oma mõlemad toetajad Ernst Röhmi ja Gregor Strasseri oli reetnud. "Minu au on truudus!" kõlas SSi lipulause. Lõpuks oli Himmler ise tema poolt propageeritud loosungi väärtuste tõestajaks. Albert Speer
20.07.1944 üritasid mitu Saksa ohvitseri Hitlerit tappa, et siis asuda otsima rahuvõimalusi. Vandenõu juhiks oli Oberst Claus von Stauffenberg, selles osalesid või olid seotud ka mitmed kõrged väejuhid. Lüüasaamistega kaasnesid ülestõusud Poolas (Varssavi ülestõus augustis 1944, mille Puna- armee lasi sakslastel veriselt maha suruda, kuigi sekkumine oleks päästnud tuhandeid elusid), Slovakkias ja teistes okupeeritud maades. Oktoobris 1944 loodi Hitleri käsul uus sõjaväeosa, Volkssturm, kuhu pidid kuuluma kõik 16-60-aastased mehed, kes sõjategevuses veel ei osalenud. Jaanuaris 1945 varjus Hitler oma Führerbunkerisse (asus Reichskanzlei all), sinna asusid ka Eva Braun, Martin Bormann, Joseph ja Magda Goebbels oma 6 lapsega ning veel 20-30 inimest. Veebruaris 1945 toimus Jalta konverents, kus Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku Hitleri kukutamises ja Saksamaa jagamises okupatsioonitsoonideks, Saksamaa demilitari-
subordinatsiooni. Reguleeritud riigi seadustega (eraldi või sõjaväe tegevust reguleerivate õigusaktidega). Peamine funktsioon - riigi välisfunktsiooni hulka kuuluva riigikaitse- ja julgeolekufunktsiooni täitmine. Organisatsiooni iseloomustab põhitunnusena liikmeskonna komplekteerimine rangelt vabatahtlikul alusel. Totalitaarriikides on vabatahtlikkus küll (eriti kaitseseisukorras) üpris küsitav - vrdl Hitlerjugend (ehkki formaalselt ei olnud ta riigikaitseline) ning Volkssturm Berliini kaitsel Teise maailmasõja 76 lõppfaasis. Riigikaitseliste organisatsioonidena saab tinglikult käsitada I ja II Maailmasõja aegadel eriti laialt levinud halastajaõdede liikumist ja organisatsioone (NB! Mitte samastada Punase Risti ja Punase Poolkuu rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetega - silmas on peetud nt Soome lottatüdrukute või Eestis Naiskodukaitse sarnast organisatsiooni) - ehkki nad täitsid abistavat funktsiooni.
annaabi.ee 
