Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"volkovi" - 5 õppematerjali

Taeval ei ole soosikuid
1
doc

Taeval ei ole soosikuid

,,Taeval ei ole soosikuid" Lillian oli tuberkoloosihaige naine(belglanna, ema venelane), kes elas mägede vahel sanatooriumis., kuid ta ei soovinud oma elupäevi seal lõpetada. Ta sõitis koos Clerfaytiga sealt minema, ning soovis sealse elu unustada, sest tema jaoks oli sanatoorium paik, kus oodatakse surma. Ta tahtis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui see võimalik on. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ­ ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, tal polnud mõtet luua endale pere ja kodu, sest surm võis teda äkitselt tabada ja sellega teeks ta mehele haiget. Lilliani häiris et teised tema tervise pärast muretsesid, ta läks endast välja kui Boris või Clerfayt aru pärisid või üleliia hoolitsesid. LK 124, 138 Ta oli vahepeal üsna teravate ütlemistega. Lk 151 Lillian nägi asju nii nagu ta ne...

Kirjandus → Kirjandus
89 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid
2
doc

Taeval ei ole soosikuid

koha. Lillian ei olnud vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas, et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta. Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi juurde. Lillian ei tahtnud temaga vaielda, seetõttu nõustus abielluma, kuigi plaanis ära põgeneda. Clerfayt võistles Monte Carlos. Lillian istus tribüünil, kotis pilet Zürichisse. Ta kavatses ära sõita, kui Clerfayt sõidab Rooma. Clerfayt oli teisel kohal, esimese sõitjaga käis tihe rebimine. Clerfayt tahtis võiduraha, et see Lillianiga kooselu peale kulutada. Esimene libises aga õliloigus ja Clerfayt sõitis talle sisse. Clerfayt oli teadvuseta. Lillian ei tahtnud enam

Kirjandus → Kirjandus
352 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid Remarque
3
doc

Taeval ei ole soosikuid Remarque

Lillian ei olnud vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas, et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta. Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi juurde. Lillian ei tahtnud temaga vaielda, seetõttu nõustus abielluma, kuigi plaanis ära põgeneda. Clerfayt võistles Monte Carlos. Lillian istus tribüünil, kotis pilet Zürichisse. Ta kavatses ära sõita, kui Clerfayt sõidab Rooma. Clerfayt oli teisel kohal, esimese sõitjaga käis tihe rebimine. Clerfayt tahtis võiduraha, et see Lillianiga kooselu peale kulutada. Esimene libises aga õliloigus ja Clerfayt sõitis talle sisse. Clerfayt oli teadvuseta. Lillian ei tahtnud

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist
10-kl ajaloo üleminekueksam
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas · Slaviinid asusid balkani aladel · Andid ­ idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

1740ndate lõpus tekkis veel üks teater provintsilinnas Jaroslavis. Ühe kaupmehe poeg F. Volkov asutas oma teatri, mis näitab suuri muudatusi vene kultuurielus ja ka mentaalsuses. Inimesed läksid teatrisse ja tegid teatrit juba omal algatusel. Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe ­ need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ­ ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat

Kirjandus → Kirjandus
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun