Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell. Kokkuvõtteks saaksime öelda, et barkkoiajastul püüti näidata katoliku kiriku ning absolutsimi hiilgust ja vägevust. Allutada inimesi taas usule, kes olid sellest ära pööranud. Võime samuti öelda ka, et barokk ei levinud Euroopas ühtlaselt. Muusikas tuli juurde uusi suundasid, mis on ka tänapäeval kasutusel. Aili Volkova 11b LÜG Tallinn 2006
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen
See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi
Tallinna Kristiine Gümnaasium Kristina Volkova 9b Jelena Vaenga Retsensioon Tallinn 2011 20.10.2010 toimus Eestis, Tallinnas, Nokia Kontserdimajas, andeka vene lauljanna ning tõusva estraaditähe Jelena Vaenga soolokontsert. Selle kestvus oli 2 tundi ja 50 minutit. Jelena Vaenga sündis 27.jaanuaril 1977 aastal Severomorskis (Venemaa). Õppis Sankt- Peterburgis, nüüd on see linn talle ka elukohaks, kus ta töötab ja tegeleb loominguga. Jelena on ise oma lugude autor ja esitaja, ta on samuti osalenud paljudel lauluvõistlustel ja on ka Kuldse Gromofoni preemia laureaat (2009, Moskva). Oma suhtumist enda loomingusse Jelena Vaenga väljendas väga lihtsalt ja selgelt: ,, Minu eesmärk on pakkuda kuulajale maksimaalset mõnu ja naudingut oma loomingust, et tekiks soov seda näha, et kuulaja mõtleks sellele, tunneks seda, nutaks või naeraks..." Muusikateadlased nimetavad teda peterburi estraadip...
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis
Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908 Andrei Pokatilov VB 411 620 3208 Andrei Surženkov V 221 620 3353 Andres Kiitam V 409B 620 3204 Andres Laansoo V 218 620 3355 Andres Napp VB-103 620 3251 Andres Petritšenko V 313 620 3304 Andres Siirde Kopli 116 - 306 620 3638 Anna Volkova Kopli 116-310 Arvi Poobus Kopli 116 - 213 620 3905 Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nešumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Ševtšenko V 223 620 3253
SKAP lapse sõnavara piiratus avaldub ebaühtlaselt ja sõltub sõnaliigist. Esmajoones märgitakse omadus-, määr- ja sidesõnade vähesust, mis lubab järeldada, et puudulikuks jääb objekti- de ja tegevuste iseloomustamine, nende tunnuste ja suhete väljendamine kõnes. Tegusõ- nade puhul on levinud üldise tähendusega sõnade kasutamine. Selline leksikalis-se- mantiline puudujääk põhjustab erinevaid sõnaasendusi sõnade tähenduse või hääldusliku sarnasuse alusel (Volkova, 2009). Sõnadega opereerimise raskused avalduvad sõnade leidmisraskustes. Sõnaleidmisraskusi iseloomustavad pikad pausid, sõnade asendamine ütluse või teiste sõnadega ning kordused (Bishop, 2004). 1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel esinevaid suulise kõne probleeme, kuid on oluline mõista, et suulise kõne areng on
Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908 Andrei Pokatilov VB 411 620 3208 Andrei Surzenkov V 221 620 3353 Andres Kiitam V 409B 620 3204 Andres Laansoo V 218 620 3355 Andres Napp VB-103 620 3251 Andres Petritsenko V 313 620 3304 Andres Siirde Kopli 116 - 306 620 3638 Anna Volkova Kopli 116-310 Arvi Poobus Kopli 116 - 213 620 3905 Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nesumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Sevtsenko V 223 620 3253 Eha Kask Kopli 116-209 620 3908
annaabi.ee 
