atmosfäär, mis ümbritsesid Hitlerit tema kantsleriaastate algusest peale, talle kohe eelise, mida teistel kantsleritel polnud. Kuigi algul hoolitses Hitler selle eest, et mitte tekitada tülisid koalitsioonikabineti sees, kus natsid olid vähemuses, muutusid varsti kiirelt, teravalt ja otsustavalt nii kantsleri staatus kui ka kabineti ja selle liikmete roll seaduste vastuvõtmisel. Kohe algusest peale ei toimunud Hitleri ministrite kabinetis mingit hääletamist. Ja pärast volitusseaduse läbiminekut 24. märtsil 1933 oli riigikantsleri voli kehtivaks kuulutada ja täide viia seadusi, mille suhtes kabinetis oli kokku lepitud. Riigipresidendi allkiri polnud enam vajalik. Kuigi esimeste kuude jooksul käis kabinet tihti koos, polnud Hitleril pärast reziimi võimu kindlustamist selliste kokkutulemise järele enam soovi ega vajadust. Juba 1933. aasta suvel kehtestati seaduseelnõude vastuvõtmise uus kord, mille järgi polnud enam vaja ministrite eelnev arutelu.
allus kõigil tasanditel Kommunistlikule Parteile. Parteil ja tema Keskkomiteel oli totaalne võim, viimane jagunes omakorda Orgbürooks, Poliitbürooks ja Kontrollkomisjoniks. Ka natsid tahtsid teha poliitilisi ümberkorraldusi, kuid NSVL omadega võrreldavate muutusteni tegelikkuses ei jõutud. Selle asemel, et vana süsteem tervenisti kaotada, teostas Hitler selle kallal jõhkra kirurgilise operatsiooni. Näiteks põlistas ta täitevõimu erakorralised volitused volitusseaduse abil, presidendi- ning kantsleriameti ühendamisega aga hävitas põhiseadusliku kontrolli- ja tasakaalumehhanismi. Mussolini Itaalia võttis eeskuju rohkem Saksamaalt kui NSVL. Tulemus oli veelgi ebatäielikum : monarhia väline ülesehitus jäi puutumatuks ja lõpuks sai sellest režiimi vastu võitlev opositsiooni keskpunkt 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon 23. Mussolini võimuletuleku põhjused
määrusi annavad, olema delegatsiooninorm. Näiteks sätestab avaldustele vastamise seaduse § 11 järgmise delegatsiooninormi: märgukirjade ja avalduste läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Või teine näide: jahikorralduse seaduse § 24 2. lõike kohaselt - jahieeskirjad, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse 61 korra kehtestab keskkonnaminister. Määrusi saab anda üksnes pärast nn. volitusseaduse jõustumist. Hiljem antud volitus on õigustühine. Materiaalne õiguspärasus tähendab ka seda, et määrused peavad olema oma sisult kooskõlas seadustega, nad ei tohi olla nendega vastuolus. See tuleneb seaduse ülimuslikkuse põhimõttest. Peale seaduste peavad määrused arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme. Vastavalt põhiseaduse §le 123 ei tohi määrused sattuda kollisiooni Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega. Sama kehtib ka rahvusvahelise õiguse
määrusi annavad, olema delegatsiooninorm. Näiteks sätestab avaldustele vastamise seaduse § 11 järgmise delegatsiooninormi: märgukirjade ja avalduste läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Või teine näide: jahikorralduse seaduse § 24 2. lõike kohaselt - jahieeskirjad, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse 61 korra kehtestab keskkonnaminister. Määrusi saab anda üksnes pärast nn. volitusseaduse jõustumist. Hiljem antud volitus on õigustühine. Materiaalne õiguspärasus tähendab ka seda, et määrused peavad olema oma sisult kooskõlas seadustega, nad ei tohi olla nendega vastuolus. See tuleneb seaduse ülimuslikkuse põhimõttest. Peale seaduste peavad määrused arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme. Vastavalt põhiseaduse §le 123 ei tohi määrused sattuda kollisiooni Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega. Sama kehtib ka rahvusvahelise õiguse
annaabi.ee 
