24.09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13.
kogumile, mis kätkeb endas ühiskonnas kehtivatele normidele tuginevaid seadusi ja põhimõtteid. Sellist kogumit tuntakse tänapäeva kultuuriruumis kui põhiseadust ehk konstitutsiooni. Nimetatud põhikorra peamiseks funktsiooniks on riigi korralduse ning selle kodanike õiguste ja kohustuste määramine. Suurema osa riikide õigusaktide normihierarhias asub põhiseadus teistest pooltest kõrgemal, andes tihtipeale vastavad volitusnormid ning aluse madalamal tasemel asetsevate õigusaktide kehtestamiseks. See sätestab seeläbi millisel viisil toimub riigi valitsemine ning sellega seonduvad võimude jagunemised ja nende omavahelised suhted. Teadagi on Eesti Vabariigis riigivõim jaotatud kolmeks iseseisvaks võimuosaks - seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks - mis kõik peavad olema põhiseadusega kooskõlas ning lugu pidama ühiskondlikest põhimõteteks. Kuivõrd kolme suurema riigivõimu
Organitäitja: füüsiline isik, kes konkreetse organi ülesandeid täidab, näiteks vabariigi presidendi kui organi ülesannet täidab T.H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet. VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4. Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria
kuuluvad õiguse allikad; 2) avalikku õigusesse kuuluvad õiguse allikad. 19 Õiguse allikad (3). (Slaid 7) Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim õigusakt, mis määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik. Just põhiseadus annab õigusliku aluse ja volitusnormid madalama taseme õigusaktide kehtestamiseks. Madalama taseme õigusaktid (nt seadused) peavad seetõttu olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus Euroopa Liidu õigus Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu õiguse teatud osa Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes ülimuslik
o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg Konstitutiivsed õiguslik tagajärg puudub Pädevusnormid e organisatsiooninormid Menetlusnormid Legaalmääratlused Diskretsiooninormid Volitusnormid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda saab määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusenormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. 14 A. Haldusõigusnormi struktuur Haldusõigusnormilgi on tavaliselt: 1
annaabi.ee 
