Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 8.2. 60 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn; Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 20 komm 10. 61 Ibid. 21 õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Viimast tuleb mõista seadusandjale adresseeritud volitusena piirata üldist vabadusõigust seadusega, kui riive vastab § 19 lg-s 2 toodud piiranguklausli nõuetele. 63 Karistusjärgse kinnipidamise puhul ongi seadusandjad kasutanud seda volitust piiramaks selliste isikute õigust vabale eneseteostusele, kes korduvalt teiste isikute õigushüvede kahjustamisega ei ole ilmselgelt järginud seadust ega austanud kahjustatud isiku õigusi ja vabadusi. Kuigi karistusjärgsel kinnipidamisel on legitiimne eesmärk, tule selle põhiseaduspäraseks
et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Volikiri volituse kirjalik vorm on volikiri. Volitus võib olla nii suuline kui kirjalik. Soovitav on siiski volitus kirjalikult teha, sest vaidluse puhul ei saa suulisele volitusele tugineda. Volitus ei pea olema alati volikirja vormis, võib ka kirjana saata teisele, et ole hea tee seda minu eest. Käsitletav kirjaliku volitusena. Volitus peab olema kirjalik, kui seadus seda ettenäeb. Volitusi on 3 liiki: 1) näivusvolitus Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmandale isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. See käib ka volituse piiramise kohta
PS-st tuleb aru saada ja ELi kuuludes kohaldada lähtuvalt EV PS täiendamise Sest. PS täiendamise Se sisu kujundati lähtudes suveräänsuse kontseptsioonist, mis on sätestatud PS §-s 1. 21.saj suveräänsus on tegelikult aga jagatud suveräänsus. Nimetatud põhimõtte muutmine oli liitumise aluseks. Muudeti suveräänsust, aga seda ei võetud ära. PS täiendamise Se § 1 oli lisatud juurde lisatingimus, et lähtuda tuleb PS-e alusPM. test. Seda tuleb näha nii volitusena astuda ELi ja ratifitseerida liitumislepingu, kuid ka suurema kaitseklauslina, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liidu austades meie aluspõhimõtteid. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas ei olnud aluspõhimõtteid kirjas. Meile teada kujul tulid alles alates 2st lugemisest. Ei olnud mõtet korralda üle PS aluspõhimõtteid sättes, pandi sisse vaid ühisnimetaja – aluspõhimõtted. EL i liikmesriikide PS-te muudatused ja täiendused on kahesugused: ühed näevad ette pädevuste loovutamist
annaabi.ee 
