On olemas kolme liiki määrusi: intra legem, praeter legem ja contra legem. Määrused intra legem on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud rakendama kehtivat seadust, ta konkretiseerib rakendatava seaduse norme ning peab olema nendega kooskõlas. Määrused praeter legem on haldusaktid, mis reguleerivad neid valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis reguleerivad analoogilisi valdkondi. Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud seadusi, kui nad peavad vastama samadele nõuetele, mis praeter legem määrusedki. Contra legem määrused on kaasajal erandlikud ja nende andmise õigus eeldab expressis verbis põhiseaduslikku volitust. Kõik määruste liigid kujutavad endast secundum legem üldakte. Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega intra legem
vastavust oleks eraldi vaja tuvastada. See on vajalik alles siis, kui põhiõiguse kaitseala riivav halduse individuaalakt on kooskõlas seda andma volitanud määruse või seadusega ning vastav määrus seda andma volitanud seadusega (vt madalama õiguse rakendamise prioriteedi kohta § 3 komm 2.3.2.2). Põhiõiguse kaitseala riive PS-le vastavuse tuvastamine taandub seega üldjuhul kaitseala riivava või riiveks volitava seaduse PS-le vastavuse kontrollile. Teisiti on see kahel juhul. Esiteks võib täitevvõim kohaldada PS-ga kooskõlas olevat seadust nii, et tulemus on PS-ga vastuolus. Säärasel juhul peitub põhiseadusvastasus just rakendusaktis. Teiseks võib põhiõiguse kaitseala riivata kohtuotsus. Säärasel juhul tuleb tuvastada, kas kohtuotsus vastab PS-le. Põhiõiguse riive põhiseaduspärasuse tuvastamise skeem sõltub põhiõiguse liigist.
seadus ei näe ette varasemat jõustumisaega. Jõustumisnormis jõustumisaja sätestamisel arvestatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja määruse avaldamiseks Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 6 ettenähtud seitsmetööpäevast tähtaega. (2) Kui määrus antakse volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, kavandatakse määruse jõustumise sättesse seaduse jõustumise tähtpäev. (3) Kui määrust on volitava seaduse jõustumisega ühel ajal võimatu jõustada, võib määruse jõustumise päevaks põhjendatud juhul määrata hilisema tähtpäeva. (4) Kui määrus või selle sätted on ajutise kehtivusega, siis tuleb määruse jõustumisnormis märkida määruse või selle sätete kehtivuse lõpp, kui see ei selgu määruse pealkirjast või sisust. ( RT I, 29.12.2011, 228) 20 Lisa 2 .......
annaabi.ee 
