võõrandamiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele kuuluva pensioni vastuvõtmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel. Üldjuhul piisab volikirja vormistamiseks notari juures sellest, kui võtta notari juurde kaasa volitaja isikut tõendav dokument ja esitada notarile esindaja täpsed isikuandmed (nimi, isikukood, aadress) ning täpsustada esindaja vahendusel teha soovitava tehingu sisu. Volituse notariaalsel tõestamisel nõustab notar volitajat seoses õiguslikele küsimustele lahenduste leidmisel, selgitab välja volitaja tahte ja vormistab selle arusaadavalt volikirjas. Notar vormistab volikirja kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari arhiivi, teine aga väljastatakse volitajale. Kui volitaja või volitatu volikirja originaali kaotab, on tal küll võimalik saada notarilt kinnitatud ärakiri volikirja originaalist, kuid uut originaali samast volikirjast enam teistkordselt ei väljastata
Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. 19. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esinduse vorme seadus tunnistab Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda 1. tehinguga (volitus) Uldvolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et uldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja 8 ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui uldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu
on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või
on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või
annaabi.ee 
