Kuni 1 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise
Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
enamikku materjale. See tähendab, et TIG-põleti on ühendatud P2 negatiivse pesaga ja keevitatava eseme klemm on ühendatud positiivse pesaga P1. Selle polaarsuse kasutamisel on elektroodi kulumine piiratud, sest kuumus mõjub põhiliselt keevitatavale esemele. Seda polaarsust kasutatakse siis, kui keevitatakse hea soojusjuhtivusega materjalide, nagu vask ning samuti ka terase keevitamiseks. Terase keevitamiseks on soovitav kasutada punaseid tooriumiga legeeritud (2% tooriumi) volframelektroode. Elektroodi läbimõõt varieerub vastavalt valitud keevitusvoolule. ? Päripolaarsus impulssvooluga (pulseeriva vooluga) keevitamisel: Impulssvool (pulseeriv vool) võimaldab paremini kontrollida keevisvanni ja tagab väiksema termiliselt mõjutatud ala koos väiksema deformatsioonide, pooride tekkimise ja kuumpragunemise ohuga. Sageduse suurendamisega saavutatakse stabiilsem ja intensiivsem keevituskaar. See võimaldab saavutada kõrgema kvaliteediga keevisõmbluse õhukeste materjalide puhul
annaabi.ee 
