orhideeliiki tolmendaval liblikal kuni 35 sentimeetrit. (,,Extra" Elu 97.05.17) Tiivad koosnevad liblikatel katusekividena üksteise peal paiknevatest soomustest. Soomuste erinevast pigmendisisaldusest ja valguse murdumisest nendel tekib paljudele liblikatele omane sillerdav värvus. Tiibade siruulatus võib mõnedel troopilistel liikidel ulatuda kuni 30 cm-ni. Tiivad võivad kokkupandult paikneda kahte moodi: asetuda seljal üksteise vastu nagu päevaliblikatel või paikneda katusjalt voldituna tagakehale nagu ööliblikatel. (,,Extra" Elu 97.05.17) Erinevalt päevaliblikatest pole ööliblikate tiivad nii värviküllased. Enamasti on eestiibade ülakülg värvunud selle substraadi järgi, millel liblikas päeval peatub. Eestiibade alla peidetud tagatiivad võivad aga olla erivärvilised, moodustades näiteks silma sarnaseid kujutisi. Tülitamise puhul tuuakse tagatiivad eestiibade alt välja ja kontrastne värvus võib
alussärki. Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.
alussärki. Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.
annaabi.ee 
