Enamasti serveeritakse juustusid osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annavad need erilise maitse ka salatitele ning kastmetele. Veinidest sobib pakkuda juurde tugevat punast veini Bourgogne või Bordeaux piirkonnast Prantsusmaalt. Samuti soovitatakse pakkuda juurde portveini või kuiva valget vahuveini. Valmont Bleu d Auvergne on suus sulav sinihallitusjuust, mida valmistatakse alates 1920ndatest aastatest Riom-es Montagnes nimelises linnas, mis asub Parc des Volcans d Auvergne piirkonnas südames. La Camembert Väikese ümmarguse juustu leiutas 1709. a talunikunaine Mme Harale, kelle kuju ehib tänaseni Camemberti küla Normandias. Pehme, keskmise soolasusega lehmapiimast valmistatud valgehallitusjuust on kaetud söödava valgehallituskoorikuga. Aromaatne ja pikantse maitsega, täidlase tekstuuriga. Lihtne kasutada juustuvalikus, võileibade valmistamiseks, kastmetes ja salatites. Livarot Vänge lõhnaga ja oranzi koorikuga juust Normandiast
Enamasti serveeritakse juustusid osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annavad need erilise maitse ka salatitele ning kastmetele. Veinidest sobib pakkuda juurde tugevat punast veini Bourgogne või Bordeaux piirkonnast Prantsusmaalt. Samuti soovitatakse pakkuda juurde portveini või kuiva valget vahuveini. Valmont Bleu d Auvergne on suus sulav sinihallitusjuust, mida valmistatakse alates 1920ndatest aastatest Riom-es Montagnes nimelises linnas, mis asub Parc des Volcans d Auvergne piirkonnas südames. La Camembert Väikese ümmarguse juustu leiutas 1709. a talunikunaine Mme Harale, kelle kuju ehib tänaseni Camemberti küla Normandias. Pehme, keskmise soolasusega lehmapiimast valmistatud valgehallitusjuust on kaetud söödava valgehallituskoorikuga. Aromaatne ja pikantse maitsega, täidlase tekstuuriga. Lihtne kasutada juustuvalikus, võileibade valmistamiseks, kastmetes ja salatites. Livarot Vänge lõhnaga ja oranzi koorikuga juust Normandiast
Keskmine asustustihedus on 112 2 in/km , mägialadel ja mõnes madalikupiirkonnas (nt. Akvitaanias) ning Korsikal on see väiksem. Linnades elab 76% rahvastikust. Lääne-Püreneedes elab u. 180 000 baski. Üle poole Prantsusmaa pindalast moodustavad madalikud (suurim neist settekivimitega kaetud Pariisi nõgu, millel kõrguvad üksikud lubjakivisaared). Suure osa moodustavad ka madalad tasandikud, lavamaad ja vanad mäemassiivid. Keskmassiivis asuvad vulkaanilised alad Volcans d'Auvergne ja Vichy (terviseallikad). Prantsuse Alpides ausb Euroopa kõrgeim tipp Mount Blanc 4807 m. Läänerannikule on omased ulatuslikud looded. Kogu Prantsusmaa kliimat mõjutab Atlandi ookean. Suuremal osal valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima. Merelisim on kliima loode Prantsusmaal Bretagne'is. Keskmine temperatuur u. 12oC ja kõige rohkem sajab mäestike tuulepealsetel
annaabi.ee 
