Kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt. Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks. Sellega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. Gregooriuse laulu edasine areng: 9.-12. sajandil võeti loomingumeetodina kasutusele troop traditsioonilisete tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troopide baasil tekkis 10.saj paiku litrugiline draama teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispüha) ajal.
,,Inner World" tsellole ja salvestisele. Vale oleks vist öelda tsellole ja makilindile, sest see, mis tuleb kõlarist, on küll palju arvutitöötlust näinud ja kindlasti ei mängita seda maha lindilt. Kuid teos on kindlasti parim, mida olen kuulnud sellises koosluses, seega teine kulminatsioon vaadeldavas kavas. Villa-Lobosi Viienda bachiaana esitusel tuleb kiita kogu seltskonda hea ansamblitunnetuse ja kirgliku musitseerimise eest. Tiiu Levald pakkus võimalust, et Aria repriisi võiks ka vokaliisina (lahtise suuga) esitada. Tean, et seda on võimalik ka kinnise suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi eestvedamisel
Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima 10. Troop, liturgiline draama (lk. 46, 49) 9.-12.saj.-l võeti loomingumeetodina kasutusele troop -- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil ehk kirjasolevatele liturgiatekstidele ja meloodiale lisati vahele uusi improvisatsioonilisi, õpetlikke ja poeetilisi lõike. Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troop muutus sedavõrd populaarseks ja laiendatuks, et neist tekkisid iseseisvad laulud. Kuulsaim on Lihavõttetroop Missa liturgia avalaulust introitusest, millest on 10.-saj.-l välja kasvanud liturgiline draama. Teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal, kus kanti ette selle püha juurde kuuluv piiblilõik. 10.-11
ja hilisemaid variante: tihti on meloodia vaba arendus selgelt nähtav. 9.-12. sajandil, ajal, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus aegamisi valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Lauldes võisid need tekstilõigud täita algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid uued tekstilõigud võisid tuua kaasa ka uusi meloodiaosi Palju troope loodi suurtes laulukeskustes, nagu St. Galleni klooster Sveitsis. 5 Suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade teenistustejaoks kujunesid sellistest troopidest 1 aastatuhande lõpul pikemad dialoogid, millest sündis liturgiline draama: teatraalne stseen jumala-teenistuses, kus kanti lauldes ette selle pühajuurde
annaabi.ee 
