Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis valimuliku muusika Cambrai' Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania I PÕLVKOND Gulliaume Dufay paavstikapelli liige kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud) chanson II PÕLVKOND jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad pööratakse tähelepanu bassile kasvatatakse häälte arvi kogu koor jaotati 3-4-häälseteks gruppideks meloodia oli vabalt hõljuv rütm oli keeruline Okeghem kaks 36 - häälset motetti 4-kordne kaanon 6-kordne kaanon pööras tähelepanu bassile pani koori polüfooniliselt laulma meelisteemaks kaanon ja imetrikid laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses
mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas. 2.4 Helikeele semantika, tsitaadid "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega) Bachi tsitaadid: Tsiteerib mõne tuntud või inimesele ligi tähendusega loo motiive lugudes, mida inimene ära tunneb. Teksti ei tsiteerita otseselt vaid varjatuna satub ta kuulaja (ala)teadvuses "õigele korrusele". Vokaalteoses satub niiviisi kodeeritud tekst dialoogi reaalselt kõlava tekstiga ja just selle kaudu avaneb teose sisu. Tsitaadid esinevad varjatult: ta arvestab ettevalmistatud kuulajat, kellel tuttav koraalimotiiv või isegi ainult intonatsiooniline vihje assotsieerub(PSÜHH seos kujutluste, mõtete, samuti muude psüühiliste tegevuste v. seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt. Vanad fotod äratasid, tekitasid mitmesuguseid assotsiatsioone.
kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit. · Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil.
annaabi.ee 
