teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik aaria - vokaalne sooloetteaste ooperis, oratooriumis, kantaadis jm retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline koorilaul, protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul kooda - heliteose või selle osa lõpulõik numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud lõpetatud etteastetest e numbrites; käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Kaanon on mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse
Oratooriumi osade vahel oli Händelil tavaks esitada samal orelil oma orelikontserte. Oratooriumi üks edu põhjusi oli inglise keelne tekst. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (17411742), mil ta esitas oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743. aastal, kuid omaks võttis alles 1750, mil Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma. Sellest ajast on ,,Messias" enim ette kantud vokaalsuurteos. 1740ndatel aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749. aasta kevadel kuningas tellis temalt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse
polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest prelüüd on muusikateose eelmäng; lühike, sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks rapsoodia on rahvaviisidel põhinev vabavormiline fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks reformatsioon on usuline liikumine Euroopas, mis põhjustas protestantismi tekke ja roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund renessanss on aeg, mil hakkasid ilmuma ilmalikud zanrid, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg renessanss ooper tuntakse ooperi Eurydike järgi retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine
kirjaviisi kõrvuti on lihtne kooriharmoonia, kõigi häälte võimas unisoon, lühike fuugalik lõik ning see kõik kokku mõjub jõulise tervikuna. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (1741-42 9 kuud), mil ta esitas seal oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743, kuid omaks võttis alles 1750, mil Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma. Sellest ajast on ,,Messias" enim ette kantud vokaalsuurteos. 1740. aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749 kevadel. Kuningas tellis talt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,Tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis,
6-osaline) heliteos Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Reekviem- leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Sonaat- ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile Variatsioonid- varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul.
annaabi.ee 
