Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne. Vene tänav. Vene kirik praeguse Botaanikaaia kohal.
uue kuninga anda nimelt prints Konstantin Sobieski. See aga ei tahtnud vanema venna Jacobi eest trooni ära napsata. Enne kui Karl XII jõudis midagi ette võtta, lasi August Patkuli soovitusel mõlemad printsid Sileesias (Austria keisrile kuuluval territooriumil) arreteerida ja Saksimaale vangi toimetada. Kuigi see oli karjuvas vastuolus rahvusvahelise õigusega, ei juhtunud sellest midagi. Karl XII leidis uueks kuningakandidaadiks Poznani vojevoodi Stanislaw Leszczinski. Patkul, kes rootslaste atendaadikatsete pärast Dresdenis istus Poolas oleks liiga ohtlik olnud katsus Berliinis õnne, et Preisimaad ka sõtta meelitada. Tema usaldusisikuks seal oli salanõunik von Ilgen. 1704.aasta mai keskel reisis Patkul Sandomierzi, kus August oli oma pooldajad kokku kutsunud, et lõpuks ometi Rootsile sõda kuulutada! Seal murrab Patkul ratsutades jalaluu (Sjögreni kohaselt), mis edasise reisi Dresdenisse väga piinavaks teeb
Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest äthtsam oli seal 6 vojevoodi ametis, Kogneses ja Narvas kuni 5 vojevoodi, Pärnus kuni 3 vojevoodi. Siin olnud mõnda vojevoodi on nim liivimaa asehalduriks. Sõjaline ülemjuhatus , okupeeritud ala esindamine nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Tartu tähtsust võis näidata ka see, et kui kogu hõivatud alal moodustati kirikupiir, siis piiskop hakkas resideeruma Tartus. Samas pole see teada kogu selle aja kohta. Vojevoodide kõrval olid djakid.erinevates piirkondades neid erinev arv, tartus rohkem kui mujal.
annaabi.ee 
