EMT17 HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tege...
rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni ja diferentseerumishäire (s.o. kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) käigus rakkude kontrollimatu patoloogilise vohangu tagajärjel tekkinud omapärane rakuliskoeline moodustis
vetikatest. Toime oleneb peaasjalikult nii toiduks kasutatu kui ka sööja liigist. Nii näiteks on karpkalal mikrotsüstiini sisaldava vee tõttu ilmnenud lihasnõrkus, maksa alatalitlus ja lõpuste nekroos. Lõhelistel ajendavad sinivetikatoksiinid peamiselt maksakahjustusi ning tugevate õitsengute korral on kaasnenud kalade hulgihukk. Peale kalade on andmeid ka signaalvähkide hulgisuremise kohta sinivetikate vohangu ajal. Kuna muud tegurid, nagu hapnikusisalduse kõikumine ja suur ammoniaagi kontsentratsioon, olid vähkide jaoks lubatud tasemel, siis ilmselt võis põhjuseks olla sinivetikate toodetud maksamürgid. Eestis arvatakse olevat jõevähi peamine ohutegur vähikatk. Paraku on seda väga vähestel juhtudel suudetud tõestada. Nii mõnigi huku juhtum on järvedes leidnud aset samal ajal kui sinivetikate vohangud (nt. Nõuni, Kuningvere). Seega ei saa ka sinivetikate mürkide mõju huku ajendina
65. Mis on furunkel? Rasunäärmete mädapõletik 66. Mis on flegmoon? Kudede laialdane mädapõletik. 67. Mis on abstsess? Piirdunud mäda sisaldav õõs. 68. Millised on morfoloogilised vormid? Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused?
näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu. Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus. Kivide tekkepõhjused: ● ainevahetuse häired ● sekreedi pais ● põletik Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine ● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria Morfogenees ehk kuidas tekib:
Sel juhul ei teki antikehasid ega reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul. 20. Südameklapi rikked- Südameklapiriketest põhjustatud vereringehäired Südameklappe kahjustavad kõige sagedamini endokardiidid, mis on enamasti nakkusliku päritoluga. Põletiku levimist klappidele soodustab nende nõrk verevarustus ja rikkalik sidekoe esinemine. Tekkivad muutused: 1. Klappide puudulik sulgumine e. insufitsientsus kui osa klapist on hävinenud või suistiku ümbritseva sidekoe vohangu kootudes venitatakse suistik laiemaks. Südame laienemisest tingitud puudulikku klappide sulgumist nimetatakse suhteliseks klapipuudulikkuseks. 2. Suistiku ahenemine e. stenoos klappide servapidi liitumisel, kokkukasvamisel. Eluajal tekivad klapirikked südame vasakus pooles, parempoolsed kahjustused sekundaarse geneesiga Primaarsed klapirikked südame paremal pool on tavaliselt kaasasündinud. 21. Südametamponaad-
annaabi.ee 
