Tallinna Lilleküla Gümnaasium Röövlinnud Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 3 Röövlinnud....................................................................................................................................... 4 Päevased röövlinnud..................................................................................................................... 4 Öised röövlinnud........................................................................................................................... 4 Metsaröövlinnud..............................................
Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema vaenlased on röövlinnud ja saakalid. Ta on seltsinguline loom ning elab kuni 30 isendit koosnevas perekondlikus koloonias. Surikaat ei ole kaitsealune ega ohustatudliik. Kasutatud kirjandus · Loomade atlas · Loomade entsüklopeedia · Loomad elu (imetajad) · Laste loomade entsüklopeedia · Loomade atlas (neid oli kaks tükki)
pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev karjatamis koormus Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 2003–2007. Erineva suurusega tähised märgivad kindlat (suurim), tõenäolist ja võimalikku
kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis Eestisse tuuakse võetakse toojalt raha, et kui nafta vette satub on juba raha nafta likvideerimiseks olemas.
B Läänemeri... ...on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 Hetkel on probleemideks: võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti.
Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski väga hea kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik jõeveega ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. Eriti ohustavad jäälinde karmid talved ja just sellepärast ei jää tavaliselt enamus jäälinde Eestisse talvituma. Ka ohustavad neid rumalad lapsed, kes lõbu pärast
annaabi.ee 
