Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927. aastaks suutis Jossif Stalin oma konkurendid kõrvale tõrjuda ning enda võim lõplikult kindlustada. Stalin panustas suurtööstuse eelisarengule, mis pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks. Kui tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine
suudab ka mingit muud rolli täita. Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3- vaatuselisesballetis ``Kalevipoeg´´. Lavastaja ja koreograaf oli Vladimit Burmeister. Seda lavastust kritiseeriti üsna palju. Peamise puudusena märgati lavastaja suutmatust tabada eesti rahvuslikku omapära, kuulsa eepose põhiolemust. Seda lavastust võrreldi Helmi Tohvelmassi õnnestunud lavastuse ja koreograafiaga, mis olid valminud 1948. aastal. 1961. aasta lavastuses oli Kalevipoja rollis ainuisikuliselt Väino Aren. 1962. aastal tantsis Väino Aren Lanny Kara balletis ``Kõue rada´´. ``Esmeralda´´, Väino Aren koos Natalie Lukasevitsiga
meeldis seltskonnaelu, kuid hiljem hakkas juba ära tüütama. Järgmisel päeval tuli Lavretski Kalitinite majja, et hüvasti jätta. Talle tuli maja trepil vastu Liisa. Liisa oli koos õega minemas kirikusse, kuna oli pühapäev. Lavretski jättis Liisa ja Lenitskaga hüvasti, paludes enda eest kirikus palvetada. Liisa palus Lavretskil neid mitte unustada. Võõrastetoas kohtas Lavretski Marja Dmitrijevnat. Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud. Seejärel küsis, kuidas Liisa Lavretskile meeldib? Lavretski vastas, et Liisa on väga kenda ja lahkus. Läks hüvasti jätma Marfa Timofevnaga, kes istus oma toas seltskonnaga. Seltskonda kuulusid: paksupuguline dresseeritud punnpaap-leevike, koerake Roska, tige isakass Matross, 9.a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual
annaabi.ee 
