vk1 +q1 j S Suurust nimetatakse laengukandjate liikuvuseks. Vastavalt avaldisele on -q2 v m s m 2 vk2 u E k V m V s laengukandjate liikuvus vabade laengute suunatud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega elektriväljas. Ioonse elektrijuhtivuse korral tekib mõlemal juhul elektroodidel uut ainet – dielektrikus olevate lisandite või selle enese dissotseerumise produkte
Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. (võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega) Gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Mõjuvad tõmbejõud. 3. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIVÕRRAND. GAASI RÕHU SÕLTUVUSEST MIKROPARAMEETRITEST. 13 Molekulaarfüüsika põhivõrrand: p=1/3*n*m0*vk2. p-rõhk (Pa), n- kontsentratsioon m^-3, v- kiiruste ruutude keskmine m^2/s^2, m0-molekuli mass kg Molekulaarfüüsika põhivõrrand - Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek järgmiselt: p = 3/2 nEk . Sellest järeldub, et Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. 4. ABSOLUUTNE TEMPERATUUR JA TEMA SEOS KESKMISE KINEETILISE
1 toodud tunnusjoone = f(t) järgi. Joonis 6.3 Vaatleme seda põhimõtet lähemalt. Selle põhimõtte realiseerimine rajaneb sellel, et teatud kiiruse vk ja kiirenduse = (T Tst) / Jekv alusel saab välja arvutada elektriajami pidurdusaja tpid = vk / ja selle vältel läbitava teekonna Spid = vk2 /(2). Mikroarvutiga süsteemi töö algoritm pidurdamise signaali väljatöötamiseks (joonis 6.3) on järgmine. Mikroarvutisse sisestatakse vk, eelnevalt väljaarvutatud ja Se,p väärtused ning mootori võlli ja seega tööorgani jooksvat asendit kontrollivalt asendiandurilt AA saadav signaal Sp. Mikroarvuti arvutab välja pidurdusaja tpid ja pidurdusteekonna Spid, aga samuti vahe S1 = Se,p Spid. Seejärel vastastatakse S1 asendianduri signaaliga Sp
sputnik Maast mööda. 5 Elektrilisi, magnetilisi ja tugeva vastastikmõju jõude on juba kirjeldatud (vt.1.2.) 15 Statsionaarsele orbiidile jõudmiseks tuleb kehale anda esimene kosmiline kiirus, mille minimaalne väärtus vk1 = 7,9 km/s. Maa raskusjõu ületamiseks, näiteks lendamiseks teistele Päikesesüsteemi planeetidele tuleb kehale anda vähemalt teine kosmiline kiirus vk2 = 11,2 km/s. Selleks, et keha saaks lahkuda Päikesesüsteemist, tuleb kehale anda vähemalt kolmas kosmiline kiirus vk3 = 16 km/s. 5.3.2. Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil. Mis on deformatsioon? See on keha kuju või ruumala muutus. Mõnel juhul kuju ja ruumala taastub , see on elastne deformatsioon. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegu plastilise deformatsiooniga. Edaspidi käsitleme ainult elastset deformatsiooni.
annaabi.ee 
