väljaspool haava) aluspanijaks võib pidada J. Listerit, kes võttis kasutusele haavade ja ka kogu operatsiooni keskonna puhastamiseks karboolhappe. Kuna aga see ühend on ärritava toimega nii haavadele kui arstidele siis asendub antiseptika peagi aseptikaga (mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega ja operatsiooni keskkonna steriilsus) Füsioloogia esiletõus 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil(katsetused loomadega). Tähtsal kohal: Francois Magendie sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale Claude Bernard Magendie õpilane, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria
liikuma. Allessandro Volta (1745-1827) näitas, et lihase kokkutõmbumiseks on vaja 3 Physis tähendab kreeka keeles vabas tõlkes loodust või olemust. 5 elektriimpulssi. (Hiljem ühendas Emil du Bois-Reymond (1818-1896) need ideed närviimpulsi elektrilisuse teooriasse.) 19. sajandi loodusteaduse arengut mõjutasid keemia- ja füüsikateaduse ning eksperimendi areng. 18. sajandi lõpus oli hakanud kujunema vivisektsioonil 4 põhinev eksperimentaal- füsioloogia. Füsioloogia eraldus anatoomiast. Taustaks oli siinkohal arstide süvenev arusaam, et haigus on kehaline, ilmselt funktsionaalne häire (solidaarpatoloogia kontseptsioon). Taandus primitiivne mehhanitsistlik (täiendatud vitalismiga) käsitlus. Juhtivate meditsiiniteaduse arendamise keskustena kerkisid Leideni ja Edinburghi asemele Pariis (C. Bernard) ja Saksamaa (C. Ludwig) (mõlemast mehest kohe edaspidi pikemalt). Arenes
(Enne 1820. aastaid käsitles orgaaniline keemia nö eluta loodust, teine elusat. 1828. a aga tegi Wöhler katse, mis näitas, et saab kunstlikult toota orgaanilist ainet (karbamiidi). Lisaks tehti katseid, mis kinnitasid, et organismis muutub mõni (orgaaniline) hape veelgi keerukamaks organism seega sünteesib.) 2. Eksperimendi areng (eksperimentaalfüsioloogia, -farmakoloogia, vivisektsioon). 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil. Siinjuures mainitakse Göttingeni professorit A. Hallerit. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda
annaabi.ee 
