Astroloog, geotsentriline maailmapilt. Aristoteles keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse loogika. Lisas neljale algelemendile viienda eetri. Hierarhiate pooldaja. Eitab ideede eraldiseismist tajutavatest asjadest. Asjade ,,loomus" annab neile algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria Galenos (roomlane) vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: Õhk Sangviinik Veri Tuli Koleerik Kollane sapp Vesi Flegmaatik Lümf Maa Melanhoolik Must sapp 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi Araabia maailm säilitas antiik-Kreeka teadust, kuid ei lisanud ise kuigi palju
postulaadid (mida ilmselt ei ole liigne ka kaasajal teinekord meelde tuletada): · Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma; · Autoriteedid (skolastika) peavad taganema (eksperimentaalselt tõestatud) faktide ees; · Induktiivne ja deduktiivne meetod (teooria ja fakt) peavad olema katseliselt tõestatud; · Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees; 4 Vivisektsioon ,,elavalt lõikamine". (Meditsiinisõnastik lisab: ,,eriti loomkatsete vastaste poolt katseloomalõikustele antud nimetus".) 5 Kuraare on märksõna terve rühma taimsetel mürkidel põhinevate Ladina-Ameerika päritolu nn noolemürkide kohta. Euroopa teaduse tõsisem huvi kuraarede vastu algas 200 aastat tagasi, lähtuvalt tähelepanekust, et nimetatud mürgid halvavad vaid lihaseid (mitte südant ja kopse),
käsitlemisel. Oluline oli orgaanilise keemia, kui teadusharu, väljakujunemine. (Enne 1820. aastaid käsitles orgaaniline keemia nö eluta loodust, teine elusat. 1828. a aga tegi Wöhler katse, mis näitas, et saab kunstlikult toota orgaanilist ainet (karbamiidi). Lisaks tehti katseid, mis kinnitasid, et organismis muutub mõni (orgaaniline) hape veelgi keerukamaks organism seega sünteesib.) 2. Eksperimendi areng (eksperimentaalfüsioloogia, -farmakoloogia, vivisektsioon). 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil. Siinjuures mainitakse Göttingeni professorit A. Hallerit. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes
annaabi.ee 
