Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas
vaporiarum.Vahtralehtede alaküljel vahtrakarilane Aleurochiton complanatus. Eestis umbes 10 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint IV Rühm: Lehetäilised Aphidoidea Lehetäid on väikesed (0,5-5 mm), õhukeste kehakatetega, pikkade jalgade, lühikeste tundlatega rohekad või sinakad putukad. Isased on tiivulised, emased sageli tiivutud. Tagakeha kuuendal lülil on paljudel liikidel eritustorukesed. Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki.
Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline
Ümarussidest( Nematoda) põhjustatud haigused-nematodoosid. · Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõie seinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb
annaabi.ee 
