põhikoe silmuste vahele. pitsilisi koepindu, ... hõredad augulised koekirjad, mis saadakse õhksilmuste kudumisel. Õhksilmuste korrapärane paigutus koepinnal kujundab koekirja. Õhksilmus suurendab silmuste arvu koekirjas, seega peab igale õhksilmusele kaasnema ühe põhikoe silmuse vähendamine. Ühes kirjakorras peab õhksilmuste ja kahandatud silmuste arv võrdne olema vitsasid. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vits kootakse enamasti silmuste ümber põhikoe või kirjalõngaga. Et saada kudumile vitsataolist algusäärt, on võimalik kasutada mitut tuntud silmuste loomise võtet ja kahte erinevat värvi lõnga. 5. Mustriskeemi lugemise põhimõte. 6. Kirjakord, selle määramine skeemil. 7
lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud. Luuaraod pidi olema korralikult sätitud nii et lisaks ka ilus välja näeb. Ei tohtinud olla risti-rästi pusa, sest selline luud ei pidanud kaua vastu ja pühkis halvasti. Luua tegemisel pandi keskele pikemaid vitsasid, äärte peale lühemaid. Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem, äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud laiali ei laguneks. Võrusid tehti järgmiselt: kooriti pajuvits, jämedam ots õhendati. Siis muditi kas soojas ruumis või veel parem leiges vees leotatuna näppude vahel kiud pehmemaks.
REFERAAT SÕLG Sisukord Lk. Sõle kasutamine Eestis 3 Erinevad sõled 4 Kasutatud materjalid 7 Sõle kasutamine Eestis Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid
ja £283 ¢v~orgust koosnev m¨ark, t¨ahendas algselt lindude / ¡ Kujutab ristatud p¨uu ¨dmiseks v~orgu panekut. 280 £ ¢vitsasid . seletab m¨arki kui ettekuulutuse / ¡ M¨ argi vana kuju t¨appi minekut . on hoo- £284 ¢. H¨a¨aldusosuti on sarna- pis puuvitsad,
用 ¨ OKE LO ¨ 5 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 128 384 280 卜文 ✄ さく ✂象形 ✁Kujutab ristatud vitsasid 柵. 〔説文〕seletab m¨arki kui ettekuulutuse ぼく ちゅう さく 卜 t¨appi minekut 中. 用 on hoopis puuvitsad, mis punutud ohvripuuriks 柵, mil- よう よう les ohvritoomisel hoiti ka inimesi l¨uu¨ es neil ninast vere v¨alja. 庸・甬 on sama et¨umoloogiaga. 議類
annaabi.ee 
