1958. aastal esitas Moskva ultimaatumi, nõudes liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist. Lääneriikide kindel vastasseis sundis aga NLi taganema. 1961. a puhkes kolmas Berliini kriis. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta. Ühtlasi toimus külma sõja raames tõsine konkurents: Berliini taheti muuta nii kommunistliku kui ka kapitalistliku süsteemi vitriiniks, mille põhjal igaüks võinuks hinnata ühe või teise poole eeliseid. NL reageeris konkurentsile talle iseloomulikul viisil: 13. augustil 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga ümber Lääne- Berliini betoonmüür, et isoleerida see ülejäänud linnast. Berliini müür sümboliseeris raudset eesriiet ja langes alles 1989. a. Külm sõda Kolmandas maailmas: tähtsündmusi Võitlus ülemvõimu pärast Kolmandas maailmas ägenes pärast II maailmasõda. Ühelt poolt oli küsimus seniste
Olukord muutus, kui teisenes Bonni Saksamaa- ja Saksa DV-poliitika. Välispoliitiliselt olidki põhilised probleemid SLV-ga. Tippsündmuseks jäi sealhulgas Berliini müüri rajamine 1961. aastal. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta. Ühtlasi toimus külma sõja raames tõsine konkurents: Berliini taheti muuta nii kommunistliku kui ka kapitalistliku süsteemi vitriiniks, mille põhjal igaüks võinuks hinnata ühe või teise poole eeliseid. Konflikt sai alguse Moskva nõudmisest, et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist välja. Lääneriigid aga ei saanud leppida Moskva plaanidega luua Saksa ühtne konföderatsioon. NSVL reageeris konkurentsile talle iseloomulikul viisil: 13. augustil 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga ümber Lääne-Berliini betoonmüür, et isoleerida see ülejäänud linnast takistada põgenikke ning suhtlust naaberriigiga.
vajab ainult suurt rahasüsti, et majanduses hakkaks asjad arenema. Kopeeriti Euroopa mudeleid ja võeti ette pompöösseid katseid, aga need ebaõnnestusid. Vilets majandusseis on suuresti ka koloniaalajastu pärand, mille suureks tagajärjeks on monokultuursus, mistõttu võib mingi toote hinna langus, millele riik keskendub, saada poliitilisele stabiilsusele saatuslikuks. Kõige edukam oli Elevandiluurannik, mis kahekordistas enda SKT 1960.-80. aastatel – seda kutsuti ka Aafrika vitriiniks. Selle päästis mitme majandusharu arendamine ning tänuväärne osa sellest oli esimesel presidendil Felix Houphouet-Boigny, kes oli võimul enda surmani 1993. aastani. Ta oli sündinud 1905. a istanduseomanikust hõimuliidri poeg, kes õppis Euroopas arstiks. Ta suutis riiki kõva käega koos hoida ning valitses autoritaarselt, aga tuli hästi toime, nii et riik sattus kaosesse, kui ta suri. Kakao hinna langedes loodi
annaabi.ee 
