usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine.
Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ning lõppes 11.novembril 1918. aastal. See sõda loeti lõppenuks, kui Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule 11. novembril 1918. aastal. 18. jaanuaril 1919. aastal toimus Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 26 Keskriikidega sõdinud riiki, kaotajaid ei kutsutud. Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka
aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille
Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille
annaabi.ee 
