Inimesele on tervise säilitamiseks teadaolevalt vajalikud umbes 15 vitamiini ja samapalju mineraalaineid. Peale D- ja K- vitamiini saame kõiki ülejäänuid toidust. Toitainete puudus on tingitud peamiselt väärast toiduainete valikust, näiteks liiga vähene värske puu- ja köögivilja või liigne suhkru- ja rasvarikaste toitude söömine. Mida vähem süüa, seda olulisem on, et valitud toit sisaldaks iga kalori kohta võimalikult palju toitaineid. Vitamiinikaod on suured toiduvalmistamisel: pikk keetmisaeg, toidu mitmekordne soojendamine. Jook Vesi on kõige tähtsam toiduaine. Teadlased on välja arvutanud, et söögita elab inimene 30 päeva, joogita vaevalt 3-7 päeva. Vesi aitab toitu seedida ja viia toiduaineid rakkudesse, kuna organism suudab vastu võtta ainult veres lahustunud toitaineid. Vedelikku peaksime saama jookidega 0,8 1,5 l ja toiduga 0,5 1,2 l
roheline köögivili ja täisteratooted. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad ülehulgas tarbimisel maksa, kust organism saab neid vajadusel kasutada. Siiski on parem, kui organism saab temale vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine iga päev õiges koguses. Vitamiinide, eriti rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel võivad tekkida tõsised haigusnähud. Toitu süües ei teki vitamiinidega üledoseerimise ohtu, see võib aga tekkida vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Vitamiinikaod on suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine ja köögivilja keeduvee kasutamata jätmine vähendavad toidu vitamiinisisaldust. Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid.
91 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia vältimiseks on soovitav süüa palju taimset toitu (kartul, hapukapsas, kaalikas, paprika, marja- ja puuviljahoidised jne.). Meie kliimavöötmes tarbitakse sageli üle poole aasta säilitatud aedvilja, selle tõttu ei pruugi vitamiinisisaldus enam vastata oodatavale ja võib olla kevadeks mitmekordselt vähenenud. Vitamiinikaod võivad olla suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedviljakeeduvee kasutamata jätmine ja muud väärad toiduvalmistamise viisid vähendavad lõpp-produkti vitamiinisisaldust. Hädaabinõuna võib teatud perioodidel profülaktilistes doosides kasutada vitamiinipreparaate. Enamiku vitamiinide vajadust väljendatakse kas milli- või mikrogrammides, mõningate vitamiinide vajadust nn. ekvivalentides
annaabi.ee 
