Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses 3 Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti
keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese). Ameerika hispaaniakeelsetes regioonides on eelistatuimaks desserdiks cascos de guayaba, otsetõlkes «hautataud guajaavikiivrid». Roa valmistamiseks surutakse poolitatud viljade rõngakujuline keskosa läbi sõela, et seemned eemalduks. Viljaümbrised hautatakse siirupis pehmeks ning antakse lauale koos seemneteta viljaliha ja toorjuustuga. Guajaavist on, olenevalt sordist, leitud 3 - 4 korda enam C-vitamiiini kui apelsinist. Eriti rikkalikult leidub askorbiinhapet viljakestas, mida tasuks vähemalt talvisel ajal värskelt toiduks tarvitada isegi siis, kui see pole just kõige isuäratavam. Kuumuse ja õhuhapniku toimel lagunevat C-vitamiini ei leidu nimetamisväärses koguses üheski kuumutatud hoidises. Küll aga säilivad hoidistamisel guajaavi muud biokeemilised väärtused. Kiiduväärselt palju on guajaavis karotinoide, rauda ja kaltsiumi, eriti hinnatav on aga kaaliumi ja
fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid. Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse. Teoreetilist alust sellel arvamusel ei ole. 100 gr muna kalorsus on -158-162 kcal. Munavalge koosneb kahest erineva konsistentsiga valgukihist: vahetult ümber rebu asub tihe munavalge ja selle ümber vedelam. Muna säilitamisel munaväädid venivad välja ja rebu asend munas muutub. Samuti nõrgeneb rebu ümbritsev kile. Värskel lahtilöödud munal on rebu kumer ja ümmargune. Seisnud muna rebu on madal
fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid. Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse. Teoreetilist alust sellel arvamusel ei ole. 100 gr muna kalorsus on -158-162 kcal. Munavalge koosneb kahest erineva konsistentsiga valgukihist: vahetult ümber rebu asub tihe munavalge ja selle ümber vedelam. Muna säilitamisel munaväädid venivad välja ja rebu asend munas muutub. Samuti nõrgeneb rebu ümbritsev kile. Värskel lahtilöödud munal on rebu kumer ja ümmargune. Seisnud muna rebu on madal
annaabi.ee 
