orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu toimel loomulikus keskkonnas. Selle teooria lükkas ümber saksa keemik Friedrich Wöhler, kes enesele ootamatult suutis kunstlikult sünteesida kusiaine. Koheselt see küll vitalismiteooria pooldajaid ei heidutanud, kuid sajandi jooksul ilmus veel teateid sarnastest juhuslikest avastustest, kus erinevad teadlesed sünteesisid nii tehisrasva, suhkrut, kui äädikhapet. Nii oli arvamus lõplikult välja juuritud ning seni selles valdkonnas kestnud aeglane areng võis tunduvalt kiireneda. Praeguseks oleme jõudnud sinnani, kus orgaaniliste ainete kataloog täieneb igapäevaselt pea 4000 uue aine võrra. 19
takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema seisukohtadega. Näiteks jäi pikaks ajaks tunnustamata Amedeo Avogadro seadus, kus samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. 19.sajandil oli orgaanilise keemia arengus tähtsal kohal juhuslikkus ja ootamatud avastused, mis olid tugevad alused keemiaharu kujunemisel. Ühiskondlikult tunnustatud vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derivaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, saamisviiside, koostise ja reaktsioonide uurimisega. Ka
mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla üks aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks ehk peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid. Ei leidnud laialdasemat tunnustust, sest oli vastuolus Berzeliuse vaadetega. 34. Milles seisnes vitalismiteooria? Kes ja milliste avastustega näitasid selle teooria ekslikkust? Vitalismiteooria: orgaanilisi aineid pole võimalik sünteesida, need saavad tekkida vaid elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) kaasabil. Ekslikkust näitas Wöhler, saades ammooniumtsüanaadi kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea. Samas vitalismi-ideed see veel lõplikult ei kummutanud, kuna uurea on organismide elutegevuse jääk (ega tarvitse enam sisaldada elujõudu). Wöhleri õpilane
annaabi.ee 
