uute vastu. Sellises olukorras tuleks olemasolevate prilliklaaside tugevused panna prooviraami või foropterisse ja kontrollida visused nende abil. 6 Kaugelenägevad ehk hüperoopilised silmad võivad korrigeerida isegi 10 dpt refraktsiooni vea läätse murdumisvõime ehk akommodatsiooniga. Kui viga on +3,0 dpt, võib silm saavutada maksimaalse visuse mis võimalik, akommodeerides. Aja möödudes hüperoopilise silma kohanemisvõime väheneb ja ta ei suuda enam nii palju akommodeerida. Tabel visuse sõltuvus refraktsiooni veast annab viite, kuidas lühinageva silma refraktsiooniviga on suhtes visusarvuga. Visuse sõltuvus refraktsiooni veast VISUS REFRAKTSIOONIVEA SUURUS
3 HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED Horneri sündroomi (e okulosümpaatilist pareesi) kirjeldas esimest korda Johann Friedrich Horner 1869. aastal (1). Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos (e silmapilu ahenemine), mioos (e pupilli ahenemine) ja näo anhidroos (e higinäärmete töö häire) (2). Lisaks võivad esineda näoturse, hüpereemia, silmarõhu langus ja iirise heterokroomsus. Visuse langus esineb harva (1). Sündroomi põhjustab silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire (2). Sõltuvalt närvikahjustuse asukohast Horneri sündroomi tekkepõhjusi saab jagada 3 rühmaks (3): 1. Tsentraalsed (nt PICA (e tagumise alumise väikeajuarteri infarkt)) 2. Preganglionaarsed: Traumad, Mediastiinumi- ja kopsukasvajad, Demüeliniseerivad haigused (nt Sclerosis multiplex),
Mõhnkeha arenguline puudumine-ageneesia • varieerub laias ulatuses • Harva isoleeritult, sageli koos teiste arenguanomaaliatega • haigussümptomid esinevad reeglina sünnil • Põhjus teadmata (geenimutatsioonid) • põhiliseks on visuse langus või puudumine • Uuriti lapsi/täiskasvanuid, leiti: lateralisatsioon olemas: kõne vasakus, ruumitaju-paremas • spontaansed nüstagmid HF-s • laiad pupillid 27