styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. ambiguus, m. rectus oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii
lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud
teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3. Vistseromotoorne tsoon (F12) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon sinna kasvavad tundeganglioneist neuronite jätked 8F14) – moodustavad koos näevi sensoorjuure - Motoorne tsoon sealt kasvavad välja neuronite jätked (F15) – moodustavad koos motoorjuure Marginaaltsoon (F16) - kõige väljaspool - algul nõrgalt arenenud
Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele
annaabi.ee 
