Isasuguorganid Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse
munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand – kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. luude keemiline koostis – luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse.
lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest
Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis-sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest
lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku.
annaabi.ee 
