olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos. Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis
raja taga omaette kunstisündmuseks. [4; 2008, 03.02] Sagedasti oli Georg Ots külaliseks Moskva Suures Teatris, Leningradi ,,Marinsky" laval, Soome Rahvusooperis jm. Tema kunstile olid avatud suurlinnade parimad kontserdisaalid ning nende erudeeritud publik andis väärika emotsionaalse hinnangu eesti tipplaulja loomeandele. [4; 2008, 03.02] Tänini on paljudel meeles 1960-tel etendunud ,,Jevgeni Onegin" , milles suurepärane lauljate koosseis - Theresa Stratas ja Galina Visnevskaja /Tatjana/, Sergei Lemesev /Lenski/ ja Georg Ots /Jevgeni Onegin/ - lõi Tsaikovski-Puskini suurteoses orgaaniliselt ühtse haarava terviku. [4; 2008, 03.02] Eriliseks kujunes 1957. aasta: kinoekraanidele jõudis stuudios Lenfilm vändatud menufilm ,,Mister X". Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane-müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni,
õige pea kümneid ja kümneid ooperitaevas süttinud tähti lisandus. Itaallased M. Battistini, E. Caruso, B. Gigli, T. Gobbi, M. Cebotari, M. Callas, R. Tebaldi, M. del Monaco, G. di Stefano, G. Simionato, R. Scotto, neegerlauljad M. Anderson ja L. Price, bulgaarlased B. Hristov ja N. Gjaurov, dirigendid A. Toscanini ja H. von Karajan, vene ja nõukogude kunstnikud F. Saljapin, L. Sobinov, A. Nezdanova, V. Barsova, S. Lemesev, G. Nelepp, G. Visnevskaja, I. Arhipova, V. Atlantov ja mitmed teised on tuntud Verdi ooperite esitajad. Ja eks meiegi vabariigist ole võrsunud tugevaid Verdi muusika tõlgitsejaid, nagu lauljad H. Einer, K. Viitol, K. Ots, I. Loo Talvari, E. Maasik, T. Kuusik, G. Ots, A. Külvand, H. Krumm, U. Tauts, A. Püvi, dirigent N. Järvi jt. Geniaalse helilooja ainulaadse isiksuse ja muusika võlu pole kustunud tänini. Teda on