Freespingi seadistamine ja häälestamine. Enne kui alustada freesimist, tuleb teha mõningad ettevalmistustööd (tutvuda detaili joonise ja mehaanilise töötlemise operatsioonikaardiga, seadistada ja häälestada freespink), et freesimine kulgeks viljakalt. Seadistamiseks nimetatakse niisuguseid toiminguid, mis tagavad tööriista ja tooriku õige kinnitamise ning nende omavahelise õige asetuse (freestorni kohaleasetamine, freesi ja vaherõngaste asetamine tornile, freesi viskumise kontrollimine, rakiste paigaldamine töölauale, tooriku rihtimine tööriista suhtes, töölaua liikumispiirikute kohalepaigutamine jt.). Häälestamine seisneb freespingi spindli vajaliku pöörlemissageduse, töölaua minutilise ettenihke ja freesi lõikesügavuse väljareguleerimises. Freesi ülesseadmine ja kinnitamine. Pärast seda, kui antud töötlemistingimuste jaoks on valitud optimaalsete tüüpmõõtmetega silinderfrees, tuleb ta freespinki üles seada ja kinnitada.
Mida näitab täht tolerantsi tähistuses? Mida nimetatkse istuks. Nimetada 3 istu liiki. Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus? Tuua istu analüüsi skeemi näiteid ava- ja võllipõhistest võllide süsteemidest. Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks? Millise toote elemendi tolerantsijärk peab olema väiksem, kas ava või võlli oma ja miks? Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse? Tuua näiteid kuju, suuna, asendi ja viskumise geomeetrilistets tolerantsidest ja nende tähistusest. Mida nimetatakse baaselemeniks geomeetrilisel tolereerimisel? Milleks rakendatakse mõõteahelaid konstrueerimisel? Milliseid mõõteahelate arvutusmeetodeid kasutatakse? Mida nimetatakse detaili pinna struktuuriks? Kuidas see pinnastruktuur tekib? Millal on pinnastruktuuri parameetrid eriti olulised? Nimetada enamkasutatavad pinnastruktuuri parameetrid. osa 3. Keermesliited
tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14
57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida. Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatorist Veerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus. 12 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel. Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada: a) koormuse suunda ja iseloomu; b) töökeskkonda; c) laagerduselesitatavaid erinõudeid; d)laagrivõru pöörlemissagedust.
Kui ava piirmõõtmed ei ole kogu pikkuse ulatuses konstantsed aga võllil on siis võib ka eelistada võllipõhist. Või kui see on majanduslikult kasulik. 14. Millise toote elemendi tolerantsijärk peab olema väiksem, kas ava või võlli oma ja miks? Võlli tolerantsijärk on üldjuhul väiksem ava tolerantsijärgust! Et võll mahuks avast sisse :D. 15. Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse? Tuua näiteid kuju, suuna, asendi ja viskumise geomeetrilistets tolerantsidest ja nende tähistusest. Praktikas ei ole võimalik valmistada detailide geomeetriline kuju absoluutse täpsusega. Detailide KUJU ja ASENDI häbed mõjutavad masinaelemendi ja /või istu töövõimet. Detailide kuju ja asendi hälvetele tuleb sätestada mõistlikud piirangud Kuju:Tasapinnalisus,Sirgsus,Silindrilisus,Ümarus,Pinnaprofiil,Jooneprofiil Suund: Ristsus,Paralleelsus,Kalle,Jooneprofiil,pinnaprofiil
Sümmeetrilisuse hälbe määramiseks tuleb leida detaili äärte sümmeetriatelg. Selleks tuleb mõõta plaadi paksus asetatuna mõõteplaadile ning kasutada paralleelsuse mõõtmisel saadud hälbeid. Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: SYM = max {(½biPAR u) (½biPAR l)} Silindrilise võlli ja ava mõõtmine - Ringjoonelisuse hälve ja mõõtmine - Võlli ringjoonelisuse ja viskumise mõõtmiseks asetatakse võll tsentritele või prismale ning detaili pöörates loetakse näit statiivile asetatud kellindikaatorilt. Mõõtepunkte ühe pöörde ulatuses 3 6. Hälbe väärtuseks loetakse maksimaalne mõõtevahendi näitude erinevus arvestades hälbe määratlust. Ava ringjoonelisust mõõdetakse indikaatorsisemõõturiga või sisekruvikuga. Mõõtepunkte ühe ringjoone ulatuses 3 6. Sisemõõturiga mõõtmisel kallutatakse otsikut üles-alla
K24A3 mootori väntvõll on topelt vastukaaludega ning valmistatud sepistatud terasest. Samuti on väntvõlli kaelte kõvadust tõstetud nitriitimise teel. Nitriitimine on detailide kuumutamine lämmastikku sisaldavas keskkonnas, mille tulemusel tekib detaili pinnale väga tugev ja kõva pinnakiht[5]. Väntvõlli mass on 18,3 kg. Väntvõllil ei olnud visuaalsel vaatlusel kahjustusi ning selleks, et veenduda täpsemalt väntvõlli seisukorras, mõõdeti üle raamlaagrite väntvõlli kaelte viskumise (Tabel 3). 8 Tabel 3. Väntvõlli võllikaelade viskumuse mõõtetulemused Väntvõlli Viskumus, mm kaela number 1 0,01 2 0,01
annaabi.ee 
