kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal juhul kõik need, kes on enne võistluse algust määratud normi täitnud. Finaalis saavad kõik võistlejad veel kolm katset ning selgub parim, sealjuures loevad ka esimese kolme katse tulemused. 2. AJALUGU 2.1 ANTIIKMÄNGUD Mükeene ja Rooma impeeriumi vahelisel ajal kasutati viskoda peamiselt ründerelvana. Kuna viskoda oli tavalisest odast kergem, andis see võimaluse vastast kaugemalt rünnata. Sportlased hakkasid kasutama odasid, mis olid sõjas kasutatud viskodadest veelgi kergemad. Põhjuseks oli soov demonstreerida visete pikkusi, mitte niivõrd sportlaste paremusjärjestust. Peamine vahe antiikmängude ja tänapäevase oda vahel on nahkrihm, mis oli keritud oda keskosa ümber. Sportlased hoidsid selle kaudu oda ning kui oda käest lahti lasti, rullus lahti ka
maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala
organiseeritud sõjaväge. Võeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Strateegia ja taktika muutusid üha tähtsamaks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Hilisel dünastiate ajal koosnes sõjavägi peamiselt välismaa palgasõduritest. Egiptuses kasutati relvadena vibu, kilpi, oda, keppi, sõjakirvest, kõverat saablit, nuia, pistoda ja viskoda. Ühiskond Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni
annaabi.ee 
