ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord
tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne
ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord
annaabi.ee 
