õpetades omaloodud õppeainet, mille sisuks muusika ja heli roll filmi dramaturgia kujunemisel. Grünberg on Eesti Budismi Instituudi algataja ja direktor, korraldanud Dalai laama visiite Eestisse ja kirjutanud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni hümni. Ta on välja andnud veel plaadid "OM" (1988), "Milarepa" (1993), "Prana Symphony" (1995), "Mess" (1995), "Hukkunud Alpinisti hotell" (2001), "Küsi eneselt" (2004). Ta on kinoliidu ja heliloojate liidu, samuti viskiklubi liige ning Eesti akadeemilise orientaalseltsi juhatuse liige.
Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna zürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533) Vilju Lilleleht (sünd. 16. september 1939) Ta pn Eesti orintoloog, linnuökoloog ja looduskaitsja, bioloogiakandidaat (1972). Lõpetas 1963 TRÜ. Aastatel 1965-1970 töötas Tartu Riikliku Ülikooli meditsiini kesklaboratooriumis ja 1993-1998 Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. 1970 alustas tööd EMPÜ zoloogia ja botaanika instituudis. Ta on uurinud lindude
Neile on alkohol väga paha. Sarnaseid mutatsioone leidub ka araabia maades. Võib-olla on see ka üks põhjusi alkoholikeeluks muhameedluses. Vett välditi ka linnade arenedes ja jõukamate kihtide hulgas. Kuulus on möödunud sajandist pärit sotlaste nali: kui pere liige pidi sõitma üle väina Euroopasse, pandi talle kaasa vähemalt kaks pudelit viskit - teine selleks, et oleks millega hambaid pesta. Vaieldamatult on viski olnud aga seotud meelelahutusega ja ka meelte arendamisega. Viskiklubi klassik Kaarel . Kurismaa on öelnud: "Viskit juuakse selleks, et saada elamusi ja arendada oma meeli!" Kõik viis meelt - haistmine, maitsmine, nägemine, kompimine ja kuulmine - on viski joomisega seotud. Haistmis- ja maitsmismeelega on asi vast kõige selgem ja arusaadavam - viskibuketid on mitmekesised ja rikkalikud. Nägemismeele arendamine on võimalik, nautides viski värvi nii pudelis kui ka klaasis, aga samuti, kui jälgida, kuidas viskitilgad voolavad mööda klaasi
annaabi.ee 
