raskejõustiklased. 2.3. Spordirajatised Keskkond sportimiseks ehitatakse vastavalt võistlusreeglitele. Üks spordirajatistest on staadion. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt jalgpallis ja kergejõustikus. Staadionil on tavaliselt kaheksa 400 m pikkust ovaalset 4 ringrada ning ka tõuke-, hüppe-, heite- ja viskekohad. Staadioni keskel on normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümber väljaku on pealtvaatajatele tribüünid ja tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajalikku. Maailma suurim staadion asub P'yŏngyangis ja mahutab pea 150 000 pealtvaatajat. Sisevõistluste jaoks on võimla ehk spordisaal. Seal saab sisetingimustes mängida sportmänge, võimelda ja korraldada sportüritusi. Võimla juurde kuuluvad tavaliselt ka pesu- ja riietusruumid.
suhu umbes 1:7). Tähtsamatel staadionitel olid väljaku ümber muldkuhjatistele rajatud pealvaatajatele istekohad. 26 Ateena uuendatud antiiksel panatenaiade staadionil peeti 1896. aastal esimesed nüüdisolümpiamängud. Tänapäeval tähendab staadion suurt spordirajatist, kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada, hüpe-, tõuke-, heite-, ja viskekohad, keskel normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümbr väljaku pealtvaatajate tribüünid, tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajaliku. Maailma suurim on Phyngyangis asuv Rngnado 1. Mai staadion, mis mahutab 150 000 pealtvaatajat. Velodroom Velodroom (ka trekk või velotrekk) on kinnine või lahtine spordiehitis, kus on eriline
kaitsemüüride ja tornidega, linnuselossid aga muutusid võrreldes eelneva perioodiga suuremaks, avaramaks ning kaitsesüsteemide poolest täiuslikumaks. Keskaegne linnus kujuneski lõplikult välja gooti ajastul. See paiknes linna kõige kaitstumas osas ning oli piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Müüri ja tornide ülemisel serval oli kaitsekäik, mille ees sakiline rinnatis. Romaani arhitektuurist tuntud piginukid (väikese ärkli taolised luukpõrandaga laske- ja viskekohad keskaegses kivimüüris) ehitati alates 13.sajandist pideva reana (võisid olla ka puust), mis toetus konsoolidele ja petikkaaristule kaitsekäigu välisküljel või moodustas platvormi ümber torni (masikulii). Linnuse peatorn oli nagu varasemalgi perioodil, kõige raskemini ligipääsetavas kohas. Linnusevärav oli hästi kindlustatud. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised
annaabi.ee 
